Toimetulekutoetus
Riiklikku toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Toimetulekupiir 2026. aastal on 220 eurot ühe pereliikme kohta, iga järgneva täiskasvanud pereliikme kohta 176 eurot ja alaealise pereliikme kohta 264 eurot.
Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.
Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid või sünniajad. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.
Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
- eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel
- jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid
- eluasemekulud kaetakse vastavalt kinnitatud piirmääradele
Soovituslik taotluse vorm: (pdf) (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekande seadus
Juhul, kui esitate taotluse e-kirja teel peab taotlus olema digitaalselt allkirjastatud.
Lisainfo:
Ravimitoetus
Ravimitoetust makstakse retseptiravimite maksumuse kompenseerimiseks:
- Vähekindlustatud üksi elavale pensioni saavale ja osalise või puuduva töövõimega isikule;*
- osalise või puuduva töövõimega vähekindlustatud isikule, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 500 eurot;
- riikliku toimetulekutoetuse saajale.
Ravimitoetust makstakse:
- Mitte rohkem kui 120 eurot kalendriaastas;
2. riikliku toimetulekutoetuse saajale mitte rohkem kui 150 eurot kalendriaastas isiku kohta.
Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon arvestades taotleja põhjendatud huve.
Lisaks taotlusele tuleb esitada kulutusi tõendavad dokumendid.
Soovituslik taotluse vorm: (pdf), (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
* Vähekindlustatud isikuks loetakse perekonda või leibkonda, kelle sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kolme kordne kehtiv toimetulekupiiri määr.
Prillide toetus
Prillide toetust makstakse nägemisteravust korrigeerivate prillide maksumuse kompenseerimiseks:
1) vähekindlustatud üksi elavale pensioni saavale ja osalise või puuduva töövõimega isikule;
2) osalise või puuduva töövõimega vähekindlustatud isikule, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 500 eurot;
3) riikliku toimetulekutoetuse saajale.
Toetust makstakse kuni 120 eurot, üks kord kahe kalendriaasta jooksul.
Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon arvestades taotleja põhjendatud huve.
Soovituslik taotluse vorm: (pdf), (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisaks taotlusele tuleb esitada kulutusi tõendavad dokumendid.
Lisainfo:
* Vähekindlustatud isikuks loetakse perekonda või leibkonda, kelle sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kolme kordne kehtiv toimetulekupiiri määr.
Ahikütte toetus
Ahikütte (brikett, küttepuud vm) toetust makstakse vähekindlustatud isikule* või perele, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 500 eurot.
Toetust ei maksta rohkem kui 400 eurot kalendriaastas. Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist, erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon arvestades taotleja põhjendatud huve.
Soovituslik taotluse vorm (pdf) (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisaks taotlusele tuleb esitada kulutusi tõendavad dokumendid.
Lisainfo:
- Vähekindlustatud isikuks loetakse perekonda või leibkonda, kelle sissetulek iga pereliikme kohta on väiksem kui kolme kordne kehtiv toimetulekupiiri määr.
Lasteaiatoidu toetus
Toetusele on õigus peredel, kelle kolme eelneva kuu sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui kolme kordne toimetulekupiir (2026.a. 660 eurot).
Toetus määratakse vanema poolt makstava munitsipaallasteaia toiduraha tasust vabastamiseks. Toetuse määramise aluseks on vanema (eestkostja või ametliku hooldaja) avaldus, nõuetekohaselt esitatud dokumendid
Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab vallavalitsuse sotsiaalteenistuse vastav spetsialist arvestades taotleja põhjendatud huve maksimaalselt kolmeks kuuks.
Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus koos kolme eelneva kuu panga väljavõttega hiljemalt kuu 20. kuupäevaks.
NB! Vanema poolt kaetava toiduraha võlgnevus ei kuulu antud toetuse raames katmisele
Soovituslik taotluse vorm: (pdf), (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Suvelaagri tuusiku toetus
Laste suvelaagrite tuusikute maksumus kompenseeritakse sotsiaalteenistuses arvel olevate vähekindlustatud ja/või lasterikaste perede ning eestkostel olevate laste suvelaagris osalemise toetamiseks.
Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus.
Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist.
Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Üldjuhul tasutakse tuusiku maksumus laagrit korraldava organisatsiooni arve alusel. Erandjuhtudel kaalutlusotsusena vallavalitsuse sotsiaalkomisjon otsuse alusel, arvestades taotleja põhjendatud huve, sissetulekuid ning esitatud kuludokumente.
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Täiendav sotsiaaltoetus
Toetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus, mida makstakse sotsiaalse erivajadusega, sissetuleku kaotanud, õnnetuse või muu asjaolu tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perekonnale.
Toetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, kus kirjeldatakse täiendava sotsiaaltoetuse vajadust tingivad asjaolud.
Toetuse määramise ja selle suuruse otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, arvestades taotleja ja tema leibkonna sissetulekuid, hädavajalike kulutuste suurust, asjaolu erakorralisust ning valla eelarvelisi võimalusi.
Soovituslik taotluse vorm (pdf), (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Sünnitoetus ja kinkekaart
Sünnitoetus on lapse kasvatamisega kaasnevate osaliste kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus, millele lisandub kinkekaart.
Sünnitoetust makstakse pärast lapse sünni registreerimist, lapse sünni hetkel kehtinud määras.
Sünnitoetuse määr ühe lapse kohta on 1000 eurot, mis makstakse välja kahes osas:
1. esimene osa pärast lapse sündi – 500 eurot;
2. teine osa lapse aastaseks saamisel – 500 eurot.
Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust kehtestatud määras igale lapsele.
Sünnitoetuse maksmise alusteks on taotlus:
- esimese osa saamiseks tuleb esitada lapse vanemal või seaduslikul esindajal taotlus hiljemalt kuue kuu jooksul arvates lapse sünni registreerimisest.
- teise osa saamiseks tuleb esitada lapse vanemal või seaduslikul esindajal taotlus hiljemalt kuue kuu jooksul peale lapse üheaastaseks saamist.
Toetuse esimene osa makstakse välja 100% ulatuses kui:
1) lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas;
2) ühe vanema, sh üksikvanema või muu lapse seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas hiljemalt lapse sünni registreerimise päevast.
Toetuse esimene osa makstakse välja 50% ulatuses kui:
1) lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas:
2) ühe vanema või muu lapse seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi.
Toetuse teine osa makstakse välja:
- 100% ulatuses tingimusel, et laps ning mõlemad lapse vanemad või üksikvanem või muu lapse seaduslik esindaja on rahvastikuregistrijärgselt katkematult Jõhvi valla elanikud alates lapse sünni registreerimisest kuni lapse aastaseks saamiseni.
- 50% ulatuses kui ühe lapsevanema ja lapse rahvastikujärgseks elukohaks on olnud lapse sünni hetkest katkematult üks aasta Jõhvi vald.
Toetused makstakse välja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest taotluses märgitud arveldusarvele.
Toetuse määramise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Sünnitoetuse või selle osade maksmise erijuhtudel otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon, lähtudes igast konkreetsest juhtumist.
Soovituslik taotluse vorm: (*.pdf ) (täidetav )
Kinkekaart
Õigus kinkekaardile, väärtuses 70 eurot, on kõigil Jõhvi vallas rahvastikuregistrijärgset elukohta omavatel vanematel. Kinkekaart antakse üle pidulikul vastuvõtul.
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Isikliku tähtpäeva toetus (juubelitoetus)
Isikliku tähtpäevatoetuse saamise õigus on igal vanemaealisel isikul tingimusel, et tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne isiklikku tähtpäeva.
Isikliku tähtpäevana käsitletakse juubelisünnipäeva alates 75. eluaastast intervalliga viis aastat.
Isikliku tähtpäevatoetuse suurus on 70 eurot.
Isiklik avaldus tähtpäevatoetuse saamiseks tuleb valla sotsiaalteenistusele esitada hiljemalt 60 päeva jooksul isiklikust tähtpäevast arvates. Tähtpäevatoetus makstakse välja vanemaealise isikliku tähtpäeva-aasta jooksul. Novembri- ja detsembrikuu tähtpäevatoetuse võib välja maksta ka tähtpäevale järgneval aastal, kuid mitte hiljem kui 90 päeva peale tähtpäeva. Tähtpäevatoetus kantakse toetust taotlenud vanemaealise isiku pangakontole 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
Soovituslik taotluse vorm (*.pdf) (*.täidetav)
Õigusaktid
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Esmakordselt koolimineva lapse toetus
Toetuse andmise eelduseks on lapse ja ühe tema vanema või eestkostja või ametliku hooldaja või lapsendaja vähemalt pooleaastane rahvastikuregistri andmetel elukoha omamine Jõhvi vallas.Toetuse suurus on 150 eurot.
Koolitoetuse vorm ARNO keskkonnas avatakse alates 1. septembrist. Avaldus toetuse saamiseks saab esitada jooksva aasta 30. novembrini.
Eraldatav summa kantakse toetust taotlenud lapsevanema arveldusarvele.
Õigusaktid
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Vajalikud sammud
Sisenege ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil ARNO keskkonda
Avalehel jaotises Minu lapsed on kooliealiste laste järel taotluse nupp “Koolitoetuse taotlus”;
Täitke ja esitage taotlus.
Puudega täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus
Puudega täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus on igakuiselt makstav rahaline toetus sügava või raske puudega täisealisele isikule, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks.
Toetuse määraks on:
1. sügava puudega inimesele 100 eurot kuus;
2. raske puudega inimesele 50 eurot kuus.
Toetuse saamiseks esitab selleks õigustatud isik, tema eestkostja või hooldaja ametiasutusele vormikohase taotluse.
Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks on sotsiaalteenistuse vastaval spetsialistil õigus külastada taotleja kodu ning küsitleda vajadusel kõrvalabi vajava isiku lähedasi, naabreid ja teisi isikuid ning pöörduda eakate puuetega isikute puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole või taotleda tööealiste puuetega isikute puhul isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist või kaasata perearste.
Hindamisel võetakse arvesse kas puudega isik vajab kõrvalabi, sh söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel või juhendamist psüühilise seisundi tõttu. Hooldusvajadust hinnatakse vajadusel uuesti.
Toetuse määrab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon sotsiaalteenistuse vastava spetsialisti ettepanekul, kes on eelnevalt välja selgitanud taotleja hooldusvajaduse.
Toetuse maksmine lõpetatakse:
1. Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud puude raskusastme otsuse tähtaja möödumisel;
2. hooldusvajadust tingivate asjaolude lõppemisel;
3. puudega isiku surma korral;
4. juhul, kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada sotsiaalteenustega;
5. puudega isiku elama asumisel teise omavalitsusse;
6. puudega isiku asumisel hoolekandeasutusse;
7. muul põhjusel, kui puudega isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.
Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise päevast, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Toetuse maksmine lõpetatakse ja toetus nõutakse tagasi, kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, on ametiasutusel õigus pöörduda kohtu poole makstud toetuse sissenõudmiseks.
Soovituslik taotluse vorm: (pdf ) (täidetav )
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Puudega lapse hooldajatoetus
Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.
Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest lapsevanemale (sealhulgas eestkostjale või hooldusperes asendushooldusteenusena last hooldavale isikule), kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
Hooldusvajadus on puudega lapse osaline või pidev kõrvalabi, juhendamise, järelevalve või muu abi vajadus, mida ei ole võimalik toetada sotsiaalteenustega.
Hooldajatoetuse saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, millele lisatakse puudega lapse rehabilitatsiooniplaan (selle olemasolul) ning vajadusel eestkostjaks määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping.
Hooldajatoetust makstakse igakuiselt vastavalt puude raskusastmele:
1. raske või sügava puudega lapse hooldajale 100 eurot;
2. erandjuhtudel (sh keskmise puude puhul) ja/või suure abivajadusega lapse (kui lapsele ei ole puuet määratud) hooldajale 70 eurot.
Hooldajatoetuse määramisel makstakse sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.
Hooldajatoetust ei määrata:
1. taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
2. taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue või kes saab riiklikku pensioni;
3. kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
Õigusaktid
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Soovituslik taotluse vorm: pdf täidetav
Lisainfo:
Matusetoetus
Matusetoetust määratakse ja makstakse rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas elukohta omanud isiku surma korral matuse korraldamisega seotud kulude katmiseks makstav toetus.
Matusetoetuse suurus on 300 eurot ja mida makstakse üks kord lahkunu kohta. Toetuse maksmise aluseks on matmist korraldava isiku taotlus hiljemalt kolme kuu jooksul pärast lahkunu kohta surmakande koostamist. Matusetoetust makstakse lahkunu surma kuupäeval kehtivas määras.
Toetuse määramise ja maksmise otsustab sotsiaalteenistuse vastav spetsialist. Hilisemal taotluse esitamisel või vastavalt riigi- ja vallaeelarve võimalustele ning matusekorraldaja vajadustele otsustab matusetoetuse suuruse ja/või maksmise vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
Soovituslik taotluse vorm: (pdf) (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus
Puudega isiku eluruumi kohandamise toetus on ühekordne sotsiaaltoetus, mille eesmärgiks on tagada toimetulek oma eluruumi piires isikule, kellel on raskused eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul ning eluruumi kohandamine on isiku kodustes tingimustes hakkama saamiseks hädavajalik.
Toetusega toetatakse taotleja eluruumis:
1. liikuvusega seotud toimingute parandamist, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamist;
2. hügieenitoimingute parandamist;
3. köögitoimingute parandamist.
Puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse taotlemiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik taotlus, milles märgitakse:
1. toetuse taotleja nimi, isikukood ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadress;
2. käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste kirjeldus;
3. taotleja kinnitus selle kohta, et tal endal on vahendid kohanduse maksumuse, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetuse suurust, tasumiseks.
Taotlusele tuleb lisada:
1. eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik;
2. eluruumi kaasomaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamiseks, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi ainuomanik;
3. korteriühistu nõusoleku, kui eluruumi kohandamisega seonduvad tööd teostatakse väljaspool eluruumi või on korteriomandi kaasomandi esemeks (näiteks hoone välispiirded, kandvad konstruktsioonid, üldkasutatavad osad ning üldkasutatavad tehnoseadmed ja -süsteemid);
4. kohandamise maksumuse hinnakalkulatsioon.
Puudega isiku eluruumi kohandamise toetuse määramise ja selle suuruse otsustab vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.
Toetuse määramisel lähtutakse:
1. isiku puudest tulenevatest hädavajadustest;
2. asjaolust, kas eluaseme kohandamise tulemusena isiku toimetulek paraneb ning kui suurel määral;
3. hoolduskoormuse vähenemisest.
Toetust ei määrata, kui:
1. eluruumi soovitud viisil kohandamine ei paranda taotleja liikuvusega seotud toiminguid, köögi- või hügieenitoiminguid;
2. eluruumi on lepingulise kasutusõiguse tähtaja tõttu võimalik kasutada ebamõistlikult lühikest aega;
3. eluruumi omanik, kaasomanik või korteriühistu ei anna eluruumi kohandamiseks nõusolekut;
4. eluruumi soovitud viisil kohandamine ei ole ehituslikult või tehniliselt mõistlik;
5. taotleja või tema esindaja ei võimalda taotluse asjaolusid ja eluruumi kontrollida;
6. taotleja ei ole kinnitanud, et ta tasub omaosalustasu;
7. valla eelarves on vastavad vahendid jooksvaks eelarveaastaks ammendunud;
8. esinevad muud asjaolud, mille tõttu eluruumi kohandamine ei ole taotleja vajadusi arvestades mõistlik.
Toetuse suurus on maksimaalselt 85% kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot kohanduse kohta. Toetuse andmisel võetakse arvesse taotleja ja tema perekonnaliikmete majanduslik olukord ning eluruumi kohanduse vajadus ja ulatus. Toetus makstakse välja kohandamise teinud töövõtjale või taotlejale pärast tööde valmimist kuludokumentide ja tööde ülevõtmise akti alusel.
Soovituslik taotluse vorm: (pdf), (täidetav)
Õigusaktid:
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas
Lisainfo:
