Reovee kohtkäitlus

Reovee kohtkäitlus on reovee kogumine, puhastamine ja selle tulemusena tekkiva heitvee immutamine pinnasesse, samuti reoveesette kompostimine kinnistu piires. Reovee kohtkäitlusrajatis on reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla.

Reovee kohtkäitlus on lubatud nendel maa-aladel, mis Jõhvi valla üldplaneeringu ja Jõhvi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on ühiskanalisatsiooniga katmata või mida kava kohaselt sellega ei kaeta. Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

Reovee kohtkäitlusrajatise rajamisel tuleb lähtuda antud valdkonda reguleerivatest õigusaktidest:

 

Kogumismahuti

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud reovee kogumismahuti. Nõuetekohane mahuti on veetihe ning hermeetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse juhitakse peab sinna jääma kuni purgimiseni. 

Kogumismahuti asukoht tuleks valida selliselt, et tulevikus oleks võimalikult lihtne liita kinnistukanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga, samuti peab olema tagatud purgimisauto juurdepääs mahutile.

 

Biopuhasti

Biopuhasti asukoha kavandamisel hajaasustuses tuleb eelnevalt:

1. Teha kindlaks puhastatud heitveele võimalik suubla (veekogu või pinnas).

2. Bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida ainult vee erikasutusloa olemasolul (vee erikasutusloa väljastab Keskkonnaamet).

3. Suublaks on pinnas: hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Jõhvi vald kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka, mille tõttu peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada bioloogiliselt puhastatud reovett kuni 10 m3/ööpäevas. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse immutada ka mehaaniliselt puhastatud pesuvett kuni 5 m3/ööpäevas, kuid mitte fekaalset päritolu reostust. Sellega, juhul kui omapuhastisse on plaanis suunata WC-veed, septiku rajamine Jõhvi vallas pole lubatud. Rajada saab biopuhasti.

4. Valida puhastile selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine.

5. Tagada, et imbsüsteemi kuja ei kattuks ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu hooldusalaga või sanitaarkaitsealaga, arvesse tuleb võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud.

6. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

7. Omapuhasti rajamiseks tuleb Jõhvi Vallavalitsusele esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga. Reovee kohtkäitlusrajatise ehitusprojekt peab vastama sh Jõhvi Vallavolikogu määruse nr 110 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri" §-s 4 sätestatule.

 

Infomaterjal hajaasustuses tekkiva reovee kohtkäitluse kohta:

Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks

Lisainfo: keskkonnaspetsialist Svetlana Jürgens, tel  336 3772, e-post svetlana.jyrgens@johvi.ee .

 

Toimetaja: SVETLANA JÜRGENS