Jõhvi vald viis tänavu aprillis teist aastat järjest läbi elanike rahulolu-uuringu, mille eesmärk oli kaardistada kogukonna hinnangud elukeskkonnale, valla teenustele ning avalikule ruumile. Uuringus osales 144 vastajat ning see võimaldab võrrelda tulemusi ka eelmise, 2024. aasta uuringuga.

 

Elukohana hinnatakse Jõhvit kõrgemalt kui mullu

Kõige positiivsem muutus ilmnes hinnangus Jõhvile elukohana – keskmine hinne tõusis 2024. aasta 3,84-lt 4,06-le viiepallisüsteemis. Kommentaaridest selgus, et üldiselt ollakse elukeskkonnaga rahul, kuid rahulolematust tekitavad linna üldine korrashoid, laste mänguväljakute seisukord ja turvalisus. Erinevalt elukoha hinnangust langes rahulolu Jõhvist kui töökohast – keskmine hinne 3,82-lt 3,34-le. Mitmed vastajad tõid välja, et töötavad valla piiridest väljaspool või ei ole leidnud sobivat töökohta kohapeal. Tööpakkumisi nähakse vähesena, eriti neile, kes ei valda vene keelt. Samuti mainiti madalat palgataset võrreldes teiste piirkondadega. Vaba aja veetmise keskmine hinne jäi eelmise aasta tasemele, 2,78. Elanikud tõid esile, et kultuuri- ja vaba aja veetmise võimalusi on vähe, eriti eestikeelsetele noortele ja peredele. Kontserdimaja potentsiaali hinnatakse kõrgelt, kuid kurdetakse teatri- ja kultuuriprogrammi vähesuse üle.

Kõnniteed ja sõiduteed on jätkuvalt kõige nõrgemad valdkonnad, kuid turvalisus pälvis kiitust

Sõiduteede ja kõnniteede seisukord sai uuringus madalaimad keskmised hinnangud. Kommentaarides viidati kehvale talvisele hooldusele, auklikele teelõikudele, puudulikule märgistusele ja ohtlikele liiklussõlmedele. Kõnniteede puhul mainiti lisaks ebatasasust, libedust ja raskusi ligipääsul lapsevankritega. Ühe kõrgeima hinnangu – 3,5 – pälvis turvalisus. Kuigi murekohti leidub (nt noorte kampade kogunemised pargialadel), tõsteti esile politsei regulaarset patrullimist ja üldiselt rahulikku elukeskkonda.

 

Juhtimine ja kaasamine on paranenud, kuid arenguruumi jagub

Valla juhtimise hinnang tõusis 2,92-lt 3,24-le ning avalikku kaasamist hinnati 2,96-ga (võrdluseks 2,64 aastal 2024). Info kättesaadavust hinnati paremaks, kuid otsustusprotsessidesse kaasamist peeti endiselt puudulikuks, eriti nende seas, kes ei kasuta sotsiaalmeediat.

 

Väärtuslikud ettepanekud elukeskkonna parandamiseks

Lisaks hinnangutele jagasid elanikud uuringu raames ka hulgaliselt sisukaid ettepanekuid. Fookus oli haridusel, avalikul ruumil, kultuuril, taristul ja kogukonnatunnet toetavatel tegevustel.

Eriti palju tähelepanu pöörati laste haridusele. Esile tõsteti vajadus kvalifitseeritud õpetajate tagamiseks ning alternatiivsete õppemeetodite, nagu Montessori pedagoogika, väärtustamiseks. Mitmed vastajad märkisid, et sellised hariduslahendused aitaksid hoida noori peresid Jõhvis.

Palju pöördumisi puudutas kultuuri- ja vaba aja veetmise võimaluste vähesust, eriti laste ja noorte jaoks. Sooviti rohkem eestikeelseid huviringe, trenne ja sisukat huviharidust. Samuti nähti vajadust kultuuriprogrammi mitmekesistamiseks, näiteks rohkem lastele suunatud etendusi Jõhvi kontserdimajas.

Elanikud rõhutasid ka kogukonnakeskuste tähtsust. Need peaksid olema kohad, mis soodustavad suhtlust ja ühistegevust, mitte pelgalt büroohooned. Soovitati olemasolevaid ruume kasutada otstarbekamalt ning tugevdada kogukondlikku sidusust.

„Suur tänu kõigile, kes uuringus osalesid – iga vastus loeb," sõnas Jõhvi vallavanem Maris Toomel. „Sellised küsitlused annavad meile väga vajaliku peegli. Me näeme, mis on hästi, aga ka seda, kus on vaja pingutada. Väga positiivne oli näha, et üldine elukeskkonna hinnang on paranenud – see annab märku, et oleme õigel teel," ütles Toomel.

 

Suund on positiivne

Teist aastat järjest läbi viidud rahulolu-uuring annab Jõhvi vallale väärtusliku võimaluse jälgida muutusi elanike ootustes ja rahulolus. Mitme valdkonna hinnangute tõus näitab, et suund on positiivne. Samas rõhutavad kommentaarid, et suuremad väljakutsed seisnevad igapäevases heakorras, avaliku ruumi arendamises ning töö- ja vaba aja võimaluste mitmekesistamises.

 

Rahulolu-uuringu kokkuvõte 2025