Viimati uuendatud 27.03.2026
Jäätmete liigiti kogumine on Eestis kohustuslik kõigile majapidamistele. Liigiti on oluline koguda pakendeid, paberit ja pappi, biolagunevaid jäätmeid (nii aja- ja haljastusjäätmed kui köögijäätmed), ohtlikke jäätmeid, puitu, metalle, probleemtooteid ja suurjäätmeid.
NB! Ära põleta jäätmeid! Nii lõkkes, kui majapidamises asuvas küttekoldes võib põletada ainult puhast paberit, pappi ning immutamata puitu.
Pakendijäätmed
Jõhvi vallas on hästi arenenud segapakendi kogumise võrgustik. Jõhvi vallas korraldavad pakendite kogumise võrgustikku:
Lisaks sellele Jõhvi Vallavalitsus on üleandnud korteriühistute valdusse 61 “kollast” konteinerit segapakendi kogumiseks. Kollaste konteinerite tühjendamise eest maksab Jõhvi Vallavalitsus.
Pakendijäätmed on näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid.
Plastpudelitest tehakse uusi plastpudeleid, põrandalaudu, aiamööblit, aiaposte, fliise ja ka näiteks jalgpallisärke.
Vanapaber
Paber ja papp kogutakse eraldi ning viiakse selleks ette nähtud konteinerisse maja juures.
Vanapaber on näiteks ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp jms.
Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit jms.
Biolagunevad jäätmed
Biolagunevad jäätmed kompostitakse või tellitakse biolagunevatele jäätmetele mõeldud konteiner.
Biolagunevad jäätmed on näiteks puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid.
Biolagunevatest jäätmetest saab head komposti taimedele. Infot kompostimise kohta saab leida www.kompostiljon.ee.
Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmed kogu eraldi ning vii selleks ette nähtud konteinerisse.
Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk jms.
Pandipakend
Pandimärgiga pudelid/purgid viiakse tagastuspunkti.
Klaaspudelitest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kause ja muid klaasist tooteid. Plekkpurkidest tehakse uusi purke, autoosi, ehitusdetaile, kruve ja mutreid, torusid, konteinereid, aedu ja tööriistu.
Tekstiil ja tekstiilijäätmed
Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!
Kohalik omavalitsus pidi alates 1. jaanuarist korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et igal inimesel peab olema võimalik tekstiilijäätmeid ära anda oma kohaliku omavalitsuse piires. Milliseid esemeid viia tekstiilijäätmete kogumispunkti, mida tuleb tähele panna ja mis neist jäätmetest edasi saab?
Esmalt teeme selgeks, et tekstiili all peame silmas nii riideid, jalanõusid kui ka tekstiile, mis pärinevad kodumajapidamistest, näiteks tekid, padjad, rätikud, kardinad jne.
Mida teha tekstiilijäätmetega?
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Konkreetsete tekstiilijäätmete kogumiskohtade osas saab kõige täpsema info oma kohalikust omavalitsusest.
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Kasutuskõlblik tekstiil
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Ka paljudes kaubanduskeskustes on kogumiskastid kasutatud riietele. Mõnikord korraldatakse kasutatud esemetele kogumisringe. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa – näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud – võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlusse võtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse – EIS), seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.
Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.