Perekonnaseisuandmeid muudetakse ja parandatakse üksnes perekonnaseisutoimingute seaduses, perekonnaseaduses või nimeseaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Muudatused tehakse järgmistel juhtudel:
- lapsendamisega seoses muudetakse lapse sünnikandes vanema (vanemate) ja lapse ees- või perekonnanimi;
- perekonnanimi muudetakse seoses abielu kehtetuks tunnistamisega;
- tuvastatakse või tehakse kindlaks põlvnemine või see tühistatakse;
- perekonnaseisukande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras;
- lapse ema perekonnanimi on muutunud seoses abiellumisega lapse isaga ja eelnevalt on tuvastatud põlvnemine;
- on muutunud kandeosalise nime või sugu.
Perekonnaseisuandmetes parandatakse kirjavead ja muu ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta andmete sisu. Paranduse võib teha nii vastava sisuga avalduse alusel kui ka ametiülesande korras.
Perekonnaseisuandmeid parandatakse ka juhul, kui andmete ebaõigsus on tingitud kande aluseks olevas dokumendis esinenud veast ning dokument on parandatud.
Enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate andmete muutmiseks rahvastikuregistris peate kaasa võtma dokumendi, mis on andmete muutmise aluseks, samuti oma isikut tõendava dokumendi.
Sünnidokument
Andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse on vajalik esitada sünnidokument, kus on kajastatud vanemate andmed.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Abieludokument
Abielu kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abiellujate isikuandmeid abielu sõlmimise kohta ja aega.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Lahutusdokument
Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva ning võimalusel lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega.
NB! On oluline, et välisriigi kohtuotsuse väljavõtted sisaldaksid kõiki eelnõutud andmeid.
EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 1. märtsi 2005, peab olema apostillitud. Muu riigi kui EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus peab olema apostillitud või legaliseeritud.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Kui eelmine abielu on lõppenud abikaasa surmaga, tuleb esitada abikaasa surmatunnistus (või -tõend) ning lisaks ka abielutunnistus (või -tõend). Nimetatud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Nime muutmise dokument
Nime muutmise dokument kajastab nime muutumist ning selle muutmise aega ja kohta.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Surmadokument
Surmadokument kajastab isiku surmaaega ja -kohta.
Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Avalduse registrikande parandamiseks või muutmiseks võib esitada isik, kelle kohta kanne on tehtud. Kuni 18-aastase isiku andmed parandatakse või muudetakse vanemate või eestkostja avalduse alusel. Erandjuhtudel võib avalduse esitada ka vähemalt 16aastane alaealine.
Surnud isiku registrikannet parandatakse või muudetakse seadusjärgsete pärijate hulka kuuluva isiku avalduse alusel.
Kui perekonnaseisuasutusel puudub küllaldane alus kande parandamiseks või muutmiseks ja ta keeldub sellest või kui huvitatud isikute vahel on vaidlus, otsustab kande parandamise või muutmise kohus.
Sooandmete muutmine
Sooandmete muutmise dokument kajastab seoses soo muutmisega isikuandmete muutumist.
Sooandmete muutmiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soo muutmise kohta.
Isikuandmete muutmiseks ja parandamiseks saab pöörduda järgmistel vastuvõtuaegadel:
E 9:00 – 11:30; 14:00 – 16:00
T 9:00 – 11:30; 14:00 – 16:00
K 9:00 – 11:30
N 9:00 – 11:30; 14:00 – 17:00
Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.
Lisainfo: Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post raissa.gorski@johvi.ee
Õigusaktid: rahvastikuregistri seadus, perekonnaseisutoimingute seadus