Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini

ERIOLUKORD

Valitsus kuulutas 12. märtsil Eestis välja eriolukorra 1. maini.
Arvestades maailma praegust pandeemilist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas ning kasvavaid ohte Eestis, otsustas valitsus riigis välja kuulutada eriolukorra.
Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.
Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta Eesti inimeste tervist
Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista.
Riik peab saama anda kodanikele selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.
Rahvatervise kaitseks peab panustama kogu ühiskond: inimesed, ettevõtted, avalikud asutused, kuna kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse
Viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele eluvaldkondadele.
Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine.
Eriolukord võimaldab kasutada hädaolukorra juhtimiskorraldust.
Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister.

MIDA PUUDUTAB

HARIDUSELU KORRALDUS

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.
Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.
Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.
Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

PIIR JA RAHVUSVAHELINE REISILAEVALIIKLUS

Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.
Inimesed peavad riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.
Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.
Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.
Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.

RISKIPIIRKONNAD

Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.
12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema 2 nädalaks karantiinis.

MUU ELUKORRALDUS

Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.
1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.
1. maini on keelatud spordivõistlused.
Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates hakkab kehtima külastuskeeld.
Kinnipidamiskeeld kehtib ka vanglates

ERIOLUKORD

Kõige olulisemad meetmed, mida koroonaviiruse puhul võib eriolukord juurde anda, on:

Viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduste piirangud – inimest saab kohustada eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas viibimine.
Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud - võimaldab piirata avalikke koosolekuid ja avalike ürituste pidamist.
Riigieelarve või lisaeelarve vastuvõtmisel suurem paindlikkus - riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
Eriolukorra kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid - Eriolukorra juhil on õigus anda korraldusi epideemia hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutusele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvale isikule, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.
Eriolukorras saab riik kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu abi
Sundvõõrandada on võimalik kaupa ladudes, näiteks selleks, et leevendada toiduvarude probleemi