13.03.20

Valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra 1. maini

ERIOLUKORD
  • Valitsus kuulutas 12. märtsil Eestis välja eriolukorra 1. maini. 
  • Arvestades maailma praegust pandeemilist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas ning kasvavaid ohte Eestis, otsustas valitsus riigis välja kuulutada eriolukorra.
  • Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.
  • Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta Eesti inimeste tervist
  • Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. 
  • Riik peab saama anda kodanikele selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.
  • Rahvatervise kaitseks peab panustama kogu ühiskond: inimesed, ettevõtted, avalikud asutused, kuna kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse
  • Viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele eluvaldkondadele.
  • Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine. 
  • Eriolukord võimaldab kasutada hädaolukorra juhtimiskorraldust.
  • Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister.
 
MIDA PUUDUTAB
HARIDUSELU KORRALDUS
  • Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
  • Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette homme, 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.
  • Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
  • Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
  • Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.
  • Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.
  • Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.
 
PIIR JA RAHVUSVAHELINE REISILAEVALIIKLUS 
  • Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.
  • Inimesed peavad riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.
  • Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.
  • Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.
  • Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.
 
RISKIPIIRKONNAD 
  • Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.
  • 12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema 2 nädalaks karantiinis.
 
MUU ELUKORRALDUS 
  • Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.
  • 1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.
  • 1. maini on keelatud spordivõistlused.
  • Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates hakkab kehtima külastuskeeld.
  • Kinnipidamiskeeld kehtib ka vanglates
 
ERIOLUKORD
Kõige olulisemad meetmed, mida koroonaviiruse puhul võib eriolukord juurde anda, on:
  • Viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduste piirangud – inimest saab kohustada eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas viibimine.
  • Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud - võimaldab piirata avalikke koosolekuid ja avalike ürituste pidamist.
  • Riigieelarve või lisaeelarve vastuvõtmisel suurem paindlikkus - riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
  • Eriolukorra kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid - Eriolukorra juhil on õigus anda korraldusi epideemia hädaolukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutusele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvale isikule, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi.
  • Eriolukorras saab riik kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu abi
  • Sundvõõrandada on võimalik kaupa ladudes, näiteks selleks, et leevendada toiduvarude probleemi