Viimati uuendatud 16.03.2026
Jõhvi valla riskianalüüs
Valla riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse valla territooriumil avalduda võivaid ohte ning hinnatakse nende mõju elutähtsate teenuste toimepidevusele.
Seadusega on pandud vallale ülesandeks korraldada kolme elutähtsat teenust:
- ühisvee- ja kanalisatsiooniteenust,
- kaugkütte teenust,
- ja tagada kohalike teede sõidetavas.
Lisaks neile oleme kaardistanud võimalikud riskid, mis võivad ohustada Jõhvi vallas sotsiaalvaldkonna teenuste osutamist, lasteaedade ja põhikoolide tegevust, teavitustegevust, ravimite, sularaha, toidu- ja esmatarbekaupade kättesaamist, samuti varjumist ja evakuatsiooni.
Toome allpool ära kokkuvõte sellest, kuidas omavalitsus on riskide maandamiseks valmistunud ning mida saaksid elanikkond ja korteriühistud ise ära teha.
Kriisikomisjon
Jõhvi vallas juhib kriisiolukordade lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad vallavalitsuse esindajad, samuti elutähtsate teenuste (vee- ja soojaettevõtted, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet) osutajad. Kriisikomisjoni peamised ülesanded on koordineerida kriisireguleerimist, tagada operatiivne infovahetus ning abistada vallaelanikke ning asutusi. Samuti on kriisikomisjoni töös olulisel kohal koolituste ning praktiliste õppuste läbiviimine.
Kuidas teavitame elanikke ja millised on usaldusväärsed infokanalid?
kriis.ee | olevalmis.ee | err.ee | 1247 | Vikerraadio 105,4 MHz FM
Valla ametlik veebileht: www.johvi.ee
Facebooki kanal: www.facebook.com/johvi/
1247 on ööpäevaringne riigiinfo ja kriisiinfo telefon (jääb hästi meelde -> 1 number 24 tundi päevas 7 päeva nädalas). Sinna helistades saavad elanikud kriisi korral küsida vallas toimuva kohta teavet ja käitumisjuhiseid. Helistamine on tasuta.
- Avame vajadusel suuremates asulates kerksuskeskused, kust saab tulla infot ja abi küsima ning oma telefoni laadima.
- Avaldame ametlikud teadaanded külades asuvatel teadete tahvlitel.
- Allasutuste ja külakeskuste inimesed edastavad oma piirkonna inimestele ametlikku teavet, kui elektroonilised kanalid ei toimi.
- Valla e-postiaadressid lõpevad alati domeeniga @johvi.ee. Kui saad e-kirja sellest erineva lõpuga domeenilt, siis ei pruugi see olla turvaline.
- Meie koolid jagavad infot Stuudiumi ja lasteaiad Eliisi vahendusel.
- Vallavalitsus saab suhelda allasutuste ja elutähtsa teenuse osutajatega ESTER-raadioside vahendusel, kui muu andmeside peaks mingil põhjusel puuduma.
Mida saab vallaelanik ise teha, et vajalik info temani jõuaks?
- Jälgi ametlikke infokanaleid ning hoia sidevahendid laetuna.
- Soeta patareidega raadio juhuks, kui interneti- ja mobiililevi ei toimi.
- Ulatusliku sidekatkestuse korral edastatakse kriisiinfot Vikerraadio kaudu.
- Mobiililevi olemasolul saab ööpäevaringselt helistada riigiinfo telefonile 1247
Kasulikud mobiiliäpid:
“Eesti äpp” – riigi teenused ja sinu dokumendid
Laadi alla: Play Store> App Store>
“Ole valmis!” – ohuolukordade käitumisjuhised
Laadi alla: Play Store> App Store>
Mis on ohuteavitus EE-ALARM, milline on ohusireen ja kuidas tegutseda?
Sellest kõigest: www.olevalmis.ee/ohuteavitus
Vajalikud numbrid
Pääste, kriisiabi, ohvriabi jm
VAJALIKUD KONTAKTID LEIATE SIIT
Jõhvi Vallavalitsuse kontaktid (Kontaktid – Jõhvi Vald)
Jõhvi valla kriisikomisjoni kontaktid: , +372 5399 2591
Hädaolukorraks valmisoleku juhendid: olevalmis.ee
Koduste varude meelespea
Ole teadlik, et kriisiolukorrad võivad mõjutada sinu igapäevaelu ja teenuste toimimist. Mõtle läbi oma pere kõige olulisemad vajadused ning veendu, et olete valmis vajadusel vähemalt nädal aega iseseisvalt toime tulema. Kodused toidu-, joogivee- ja esmatarbevarud ning vajalikud abivahendid aitavad toime tulla olukordades, kus tavapärane varustatus või teabe kättesaadavus võib olla ajutiselt häiritud. Kuna selliste olukordade lahendamine võib võtta aega, on oluline olla ette valmistunud ja tagada oma perele vajalikud vahendid vähemalt üheks nädalaks.
Pea silmas: Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni!
Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama!
Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga! Soovitused kortermaja keldri varjumiskohaks kohandamisel
Üldised kortermaja puudutavad tuleohutusnõuded
Elutähtsate teenuste katkemine
| Info: elektrilevi infotelefon 1343, elektrilevi.ee, maru.ee |
| Käitumisjuhised elektrikatkestuse korral: olevalmis.ee |
| Elektrigeneraatori paigaldamise ohutusjuhend |
| Autonoomse elektritoitega tanklate kaart Lähimad generaatortoitega tanklad asuvad: Alexela AS(Rakvere tn 44, Jõhvi linn) ja Terminal AS (Puru tee 5b, Jõhvi linn) |
| Kohad, kus piirkonna inimestel on võimalik laadida pikaajalise elektrikatkestuse korral telefoni jms. Jõhvi valla kerksuskeskused (avatakse vajaduspõhiselt): Jõhvi vallamaja, Kooli 2, Jõhvi linn Tammiku Rahvamaja, Tamme 17, Tammiku alevik Eakate Päevakeskus, Kaare 3, Jõhvi linn Jõhvi Spordihoone, Hariduse 5/2, Jõhvi linn Tammiku Spordihoone, Tamme 30, Tammiku alevik Toila teenuskeskus, Pikk tn 13a, Toila alev |
Avalikud varjumiskohad
Avalik varjumiskoht on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ja need on tähistatud sini-oranži märgiga (pildil). Juhime tähelepanu, et kõige kiirem ja parem varjumiskoht on siiski lähim koht – enda kelder, esimene korrus vms.
Jõhvi vallas on tähistatud avalike varjumiskohtadena:
- Büroohoone, Jaama 14, Jõhvi linn
- Büroohoone, Rakvere 8, Jõhvi linn
- Jewe kaubanduskeskus, Narva mnt 8, Jõhvi linn
- Jõhvi Lasteaiad, Kalevipoja maja, Hariduse tn 7, Jõhvi linn
- Jõhvi Lasteaiad, Sipsiku maja, Narva mnt. 21, Jõhvi linn
- P.A.G.M OÜ, Jaama tn 10, Jõhvi linn
- Kohtla-Nõmme kool, Kooli 6, Kohtla-Nõmme
Eesti avalike varjumiskohtade kaart on leitav SIIT.
Varjumiskohad on kõikjal tähistatud sini-oranži tsiviilkaitse märgiga. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Tsiviilkaitse eesmärgil kasutatavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata. Selle tähistusega objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga. Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeritakse inimesed punktidesse, mis on varustatud esmavajalikuga.
Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid
Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
Kerksuskeskused
Kerksuskeskus on generaatortoitega varustatud hoone, kuhu on inimestel võimalik kriisiolukorras koguneda, saada infot, käitumisjuhiseid, viibida soojas ja valgustatud ruumis, kasutada vett ja tualette, laadida telefoni. Kerksuskeskuse avamise kriisiolukorras otsustab vajaduspõhiselt omavalitsuse juht ja sellest teavitatakse elanikkonda.
Mõiste kerksus tähendab võimet reageerida, kohaneda ja taastuda häirivast sündmusest.
Jõhvi valla kerksuskeskused (avatakse vajaduspõhiselt):
1. Jõhvi vallamaja, Kooli 2, Jõhvi linn
2. Tammiku Rahvamaja, Tamme 17, Tammiku alevik
3. Eakate Päevakeskus, Kaare 3, Jõhvi linn
4. Jõhvi Spordihoone, Hariduse 5/2, Jõhvi linn
5. Tammiku Spordihoone, Tamme 30, Tammiku alevik
6. Toila teenuskeskus, Pikk tn 13a, Toila alev
7. Kohtla-Nõmme Kool, Kooli tn 6, Kohtla-Nõmme alev
Evakuatsioon
Käitumisjuhised evakuatsiooni korral: www.olevalmis.ee
Soovituslikud vahendid evakuatsioonikotti:
- Olulised „ellujäämis” vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jms);
- Toit ja joogivesi. Toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms). Vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks;
- Suu- ja kehahügieeni tarbed;
- Esmaabivahendid ja ravimid;
- Taskulamp ja varupatareid;
- Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade;
- Magamiskott või tekk.
Soovitusi kogukonnas kriisideks valmisoleku kasvatamiseks
Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid. Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jt). Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (lahenduseks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt). Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi. Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt).
“Ole valmis” äpp aitab valmistuda! OLE VALMIS äpi saad tõmmata SIIT. See toimib pärast sinu telefonis ka ilma internetiühenduseta.
Varude meelespead saad kasutada tšeklistina– linnuta ära, mis olemas ja mida juurde tarvis!
Elektridefitsiidi korral kaob kodudes elekter kõigepealt!
Riigi kriisiplaanis on elektritarbijad jagatud tähtsuse järgi viide kategooriasse, väljalülitamist alustatakse tagantpoolt:
I kategooria – haiglad, hooldekodud, häirekeskus
II kategooria – elutähtsate teenuste osutajad (politsei, pääste, side, tanklad jne)
III kategooria – ühiskondlikud teenused
IV kategooria – ärikliendid tarbimisega üle 100 000 kWh/aastas, keskpingel liitunud kliendid, kelle aastane tarbimine jääb alla 100 000 kWh, ja tootjad tootmisvõimsusega >= 200 kW
V kategooria – muud tarbijad, sh kodutarbijad
Allikas: MKM, Elektrilevi