Tammiku hiis

Looduslikud pühapaigad on eesti kultuuri ja maastiku lahutamatu osa. Hiied on andnud aastasadade jooksul inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu...

Enamikku pühapaiku ja nende lugusid teavad vaid taludeaegse põlvkonna inimesed, keda ei ole jäänud palju. Selle põlvkonna kadudes paljud pühapaigad ununevad, sest pärimus ei kandu enam edasi. Pärimust kogudes ja edasi andes aitame hoida neid erilisi paiku ning sidet oma kultuuriga. Kui unustame hiied, kaotame sideme oma maaga.

foto: Ahto Kaasik

Meie Jõhvis tahame mäletada ja hoida sidet oma kultuuriga. Hoiame ja kaitseme ühte eesti tähelepanuväärsemat pühapaika ja jätkame sealse ala korrastamist. Hiide on tänaseks rajatud ja istumiskohad ja tagasihoidlik jalutusrajake ning paigaldatud infotahvel. Naabruses asub väike parkimisala. Hiie juurde näitab teed Jõhvi-Sompa-Ereda maanteel paiknev suunaviit, mis asub umbes 700 meetri kaugusel linna piirist. Viimaste aastate jooksul on hiies toimunud mõned kontserdid, loengud ja kooskäimised, kuid hiis on väga sobilik paik ka üksinda või väikse seltskonnaga külastamiseks.

Tammiku hiie paremini säilinud osa asub Jõhvi vallas Pauliku külas, Tammiku aherainepuistangu idapoolsel nõlva kõrval, endise Tammiku kaevanduskompleksi lähedal. Põlevkivi kaevandamine on mõjutanud paljusid muistseid pühapaiku ja nii jäid ka Tammiku hiietammed kaevandusalale. Pühast tammikust alles olevad paar suuremat ja vanemat puud kasvavad kõrgest aherainemäest vaid sajakonna meetri kaugusel .

foto: Rein Luuse

Pärimuste järgi ulatunud Tammiku hiis Kahulast endise Tammiku mõisani. Hiit jagati kolme ossa: Tamme-, Alguse- ehk Otsahiis; Kuusiku-, Kesk-, Salupea- ehk Saluhiis ning Lepa- ehk Lõpuhiis. Oletatakse, et Saluhiies võis olla ka ohverduspaik, kuid ohvrikivi kohta ei teata. Rahvapärimus räägib, et kord on Kalevipoeg isegi tuulevarju otsides selles hiies maganud.

1926. aastal oli mõisahoonete ümber alles veel 3 hõredat kuuski täis kasvanud hiiesalka.

Veel 1962. aastal oli säilinud 12 suurt tamme. Praeguseks on neist alles jäänud vaid 8.

Paljud neist puudest on hukkunud "tänu" põlevkivi kaevandamisele ja maetud otse Tammiku aherainepuistangu alla.  

Tammiku hiiepaiga muudab ainulaadseks ja eriliseks just omavahel dramaatiliselt kokku põimunud vanad pühapuud ja tänapäevane trööstitu tööstusmaastik.

Allesjäänud jämedaima puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 1997. aastal 4,59 m (Martin Suuroja andmetel koguni 492 cm) ja kõrgus 14 m.  

Pühapaik on looduskaitse all ning seal kehtib Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 "Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri". 

Ohustatus pühale hiiele on tänaseks vähenenud, sest Tammiku kaevanduse tegevus on lõppenud ja aheraine mäe pealetung peatunud.

Rohkem infot Tammiku hiie kohta leiab Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse kodulehel

Vt. lisaks lühifilm: Eesti looduslikud pühapaigad: Tammiku hiis - Tõnis Mägi  https://www.youtube.com/watch?v=y4rAKpJbxXw

Filmi režissöör Anna Hints on Jõhvis välja antud Kaljo Kiisa nimelise Noore Filmitegija stipendiumi laureaat 2014. aastal.