4.10.18
Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.
 
Lapse sünni registreerimiseks esitatakse:
  • sünni registreerimise avaldus;
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta, v.a kui on elektrooniline sünnitõend rahvastikuregistris;
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid (pass või ID-kaart)
  • abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse.
Välisriigi dokument (nt abieludokument) peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille, kui välisleping ei näe ette teisiti.
 
Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes.
 
Lapse hooldusõigus
 
Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Omavahel abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Vanemad, kes pole omavahel abielus, peavad valima, kas hooldusõiguse saab üks vanem või mõlemad. Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.
 
Isaduse omaksvõtt
 
Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, tuleb esitada isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes sünni registreerimise avaldusel märgitud kohas või notariaalselt tõestatud vormis, isaduse omaksvõtt toimub vastavalt perekonnaseadusele. Sünni registreerimisel koos isaduse omaksvõtuga on vajalik mõlema vanema kohalolek.
Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast seda. Erandjuhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda teha ka naise raseduse ajal.
Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.
Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada  notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.
 
Lapsele nime andmine
 
Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d.
Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Sünni registreerimisel teeb ametnik sünnikande rahvastikuregistrisse ja väljastab sünnitõendi. 
 
Eesti.ee kaudu lapse sünni registreerimine
 
Lapse sünni saab registreerida ka riigiportaali kaudu, kui lapse sünni kohta on olemas meditsiiniline sünnitõend rahvastikuregistris ning lapse vanemad on omavahel abielus (välisriigis sõlmitud abielu kohta on andmed rahvastikuregistris olemas).
Sünni registreerimiseks täitke riigiportaalis esitatud avaldus (e-teenused – kodanikule – perekond – lapse sünni registreerimine).
Lapsele nime panekuks on soovi korral võimalus sooritada nime päring – portaal võimaldab sisestada nime (nime päring sünni registreerimiseks) mida soovitakse anda lapsele sünni registreerimisel. Päringu tulemuseks on jaatava või argumenteeritud eitava vastuse saamine perekonnaseisuametnikult. Vastus saadetakse riigiportaalis registreeritud aadressile.
 
Toetused
 
Jõhvi vallas makstavat sünnitoetust saab taotleda lapse sünni registreerimisel (perekonnaseisuametnik edastab avalduse sotsiaalteenistusele) vastava avalduse täitmisega või Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuseshiljemalt 60 päeva jooksul lapse sünni päevast arvates.
Riikliku vanemahüvitise ja sünnitoetuse taotlemiseks palume pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (lähim Jõhvi klienditeenindus aadressil Jõhvi linn, Keskväljak 1, infotelefon 612 1360 või 16106, e-post info@sotsiaalkindlustusamet.ee) või esitada taotlus riigiportaali kaudu.
 
Lapse sünni saab registreerida kohale tulles järgmistel vastuvõtuaegadel:
  • esmaspäeviti ja teisipäeviti 9:00 – 12:00; 14:00 – 16:00
  • kolmapäeviti 9:00 – 13:00
  • neljapäeviti 9:00 – 12:00; 14:00 – 17:00
 
Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.
 
Lisainfo: Ksenia Petrova, tel 332 1252, e-post ksenia.petrova@johvi.eevõi Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post raissa.gorski@johvi.ee
 
 
 
 
Toimetaja: PIIA LIPP