Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
Biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda liigiti!
Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuses tekkinud jäätmed. Aia- ja haljastujäätmeteks on näiteks niidetud muru, puude lehed, üles kitkutud umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid. Toidujäätmed on näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita. Biojäätmetega koos võib koguda ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber, määrdunud papp ja paber. Biojäätmete hulka ei või panna bioloogiliselt mittelagunevaid või väga raskesti lagunevaid jäätmeid nagu kile ja plast, kassiliiv, suured kondid, kunstlilled, vanad ravimid, küünlad, mähkmed.
Biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda liigiti järgmiselt:
- Kõikides korterelamutes, kus puudub kompostimise võimalus, tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid koguda eraldi jäätmemahutisse ja üle anda jäätmevedajale. Biolagunevate köögi-ja sööklajäätmete mahutisse võib koguda aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse (nt juhul, kui jäätmevaldajal tekkib väike kogus või nt aias kogutud õunad, või muu).
- Üksikelamutes, paariselamutes ja korterelamutes, kus kompostimise võimalus on olemas, võib biolagunevaid jäätmeid kompostida vastavalt eeskirja nõuetele oma kinnistu piires või üle anda jäätmevedajale.
- Majutuskohtades, toiduainetega kauplevates kohtades, toitlustusasutustes ja muudel mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus sellised jäätmed tekivad, tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid koguda eraldi jäätmemahutitesse ja üle anda jäätmevedajale.
Nõusolekuid kompostimiseks saab taotleda jäätmevaldajate registri veebilehel: https://evald.ee/johvivald/app/jaatmekaitlus/. Taotluse juurde tuleb lisada foto oma kompostrist ning nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada. Nõusolek antakse 30 päeva jooksul. Kui Jõvhi jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga vallavalitsusele.
Biolagunevate jäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda kas Jõhvi valla jäätmevedaja ehk Ragn-Sells AS-i või muu ettevõte poole, kes rendib või müüb konteinereid. Pärast igat tühjendamiskorda jäätmevedaja paigaldab konteineri biolagunevast materjalist vooderduskoti määrdumise vältimiseks.
Biojäätmete liigiti kogumine on oluline mitmel põhjusel:
- koos teiste jäätmetega prügilasse ladestatud biojäätmetest eraldub prügilagaasi, mis on olulise mõjuga kasvuhoonegaas
- segaolmejäätmetega koos kogudes määrivad biojäätmed ära teised jäätmematerjalid, mida muidu oleks olnud võimalik välja sortida ja ringlusse suunata
- biojäätmetes sisaldub olulisi taimetoitaineid, mis on väärtuslik ressurss nii koduaias kui ka põllumajanduses
- biojäätmetest biogaasi tootes on võimalik ära kasutada neis sisalduv energia kui kütus ja kääritusjääk kui põlluväetis.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna:
- liha- ja kalajäätmed; köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
- majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid;
- toataimed ja lõikelilled.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna:
- 3.kategooria loomseid kõrvalsaaduseid
- suured kondid;
- toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained;
- piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud;
- kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid;
- muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
Biolagunevad jäätmed tuleb paigutada jäätmemahutisse lahtiselt, paberkotti või -karpi ning biolagunevatesse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või muu kilekotti. Kui konteiner on korralikult suletav, jäätmed nõuetekohaselt pakendatud ning kasutatakse konteineri vooderduskotti, ei kujuta biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ohtu tervisele ega kaasne sellega haisu või muid ebameeldivaid ilminguid.
Biolagunevate jäätmete liigiti kogumisel väheneb oluliselt segaolmejäätmete hulk. Seega on võimalik valida väiksem konteiner või harvem tühjendussagedus, mis omakorda tähendab väiksemaid kulutusi segaolmejäätmetele. Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub biolagunevate jäätmete lagunemisel metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja kompostimisega tagatakse nende keskkonnasõbralik käitlemine, taastatakse ainete looduslik ringkäik ning väheneb prügilate ohtlik mõju keskkonnale.
Biolagunevatest jäätmetest saab head komposti taimedele.
Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 2 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
Infot kompostimise kohta saab leida www.kompostiljon.ee .
Anna biojäätmetele uus võimalus (eesti keeles)
Anna biojäätmetele uus võimalus (vene keeles)
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete sorteerimisjuhend
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete sorteerimisjuhend vene keeles
Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed
Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (lehed, oksad, niidetud muru) on soovitav kompostida oma kinnistul, kui kinnistu suurus seda lubab. Seoses heakorratalgute tegemisega saab sügisel biolagunevaid aiajäätmeid tasuta üle anda heakorratöödega tegelevale ettevõttele, eelnevalt leppides kokku vallavalitsusega (heakorraspetsialistiga tel 516 4097). Muul ajal saab aia- ja haljastusjäätmeid üle anda tasu eest Uikala prügilasse.