Tänasest algas laia riigikaitse õppuse ILVES 2026 põhinädal, kus harjutab kriiside lahendamist ja koostööd 150 organisatsiooni. Stardipaugu andis suurõppusele peaminister Kristen Michal, kelle kõne 112-le õppuse juhtimiskeskusest käivitas varingupääste õppuse ning ühtlasi kogu ILVESe nädala.
Peaminister Kristen Michal ütles, et kriisid tulevad alati ootamatult. „Tänapäeval ei pruugi need olla vaid õnnetused, tehnoloogilised riskid või ilmaolud, vaid hoopis ka kellegi teadlik tegevus riikide destabiliseerimiseks. Kriisilahendusi läbi harjutades oleme kõik koos tugevad, teades mida teha ja kellele toetuda saab, saame üle kõigest mis elu toob. Eesti erinevate turvalisust tagavate asutuste ja partnerite koos läbiharjutamine annabki sõnumi – kui oled valmis, pole ka kartust,“ lausus Michal.
Stsenaariumi kohaselt toimus esmaspäeva hommikul Lihulas kortermaja plahvatus. Videopilt sündmuskohalt jõudis ekraanidele õppuse juhtimiskeskuse simulatsiooniruumis, kust peaminister Kristen Michal tegi nähtu põhjal kokkulepitud kõne 112-le. See kõne käivitas varingupääste osaõppuse ning ühtlasi kogu ILVESe põhinädala. Kiirelt nägi peaminister droonikaadritelt ära ka esimeste päästekomandode saabumise.
Tegelikult Lihulas plahvatust ei toimunud, vaid Päästeamet korraldas juba reedel kortermaja varistamise. Pärast õppuse lõppu lammutab Päästeamet kokkuleppel kohaliku omavalitsusega hoone täielikult.
Laia riigikaitse õppus ILVES 2026 on Eesti üks suuremaid kriisiõppusi. ILVESt korraldab Riigikantselei koostöös Siseministeeriumi ja teiste partnerasutustega. Riigiasutuste kõrval osalevad kohalikud omavalitsused, elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted ning kodanikuühendused, kokku ca 150 organisatsiooni.
Õppus lähtub stsenaariumist, kus Eesti peab toime tulema vaenuliku riigi mittesõjaliste rünnakute ja mõjutustegevusega. See tähendab olukordi, kus meie riiki ja ühiskonda püütakse destabiliseerida, üritades häirida igapäevaelu ning tekitada ühiskonnas segadust, hirmufooni ja ebakindlust (näiteks läbi massikorratuste, infooperatsioonide, plahvatuste korraldamise jne). Õppusel harjutatakse, kuidas sellistes olukordades riik, KOVid, ettevõtted ja kogukonnad vastavalt oma rollile ja koostöös teistega tegutsevad, et reageerida kiiresti ja koordineeritult, jagada selget ja usaldusväärset infot, hoida avalikku korda ja turvalisust ning tagada elutähtsate teenuste toimimine.
Eeskätt põhiõppuse ajal (8.-12. juunil) võib avalikkus märgata tavapärasest rohkem ametkondade tegevust või saada teavitusi õppuse käigust. Nendes paikades, kus õppus jõuab ka avalikku ruumi, teavitatakse sellest kindlasti eelnevalt kohalikke elanikke ja tagatakse kõigi ohutus. Infot leiab ka kriis.ee.
ILVES 2026 on pikalt ette planeeritud õppus, mille ettevalmistustööd on kestnud praeguseks juba ligi aasta. Õppuse korraldamine ei tähenda vahetut ohtu ega ei ole märk ohu suurenemisest. Õppused on riigi toimimise tavapärane osa, mis aitab suurendada valmisolekut ohtudega toime tulla ja tugevdada koostööd. On ju kriisideks valmisolek kogu ühiskonna ühine ülesanne ning selleks on vajalik järjepidev harjutamine.
Foto autor: Karli Saul