Eesti Evangeelne Luterlik kirik:  Jõhvi Mihkli kirik

Jõhvi Mihkli kirik (pühitsetud peaingel Miikaelile) on suurim ühelööviline kirik Eestis.
Rajati tõenäoliselt juba 14. saj. II poolel. 16. saj. algul rekonstrueeriti kirik kapitaalselt ja kohandati tulirelvadele. Ehitati läänetorn, püssirohukelder ja võlvlagi. Kirik põletati Liivi sõja algul 1558. 1637 taastati, kuid rünnati Rootsi-Vene sõjas uuesti(1657). Viimati põles Põhjasõjas 1703, taastati 1728. Barokne tornikiiver ehitati 1748. Praegune neogooti kiivrikuju on a-st 1875 (hävis 1941, taastati 1984), mil suurema remondiga seoses (arh-d F. Modi, M.Girard de Soucanton) sai kirik nüüdse kuju.
Kiriku omapärane võlvistik moodustub lamedalt teravkaarsest silindervõlvist, mille külgedes on akende kohal sügavad pistiksiilud; vööndkaared puuduvad ja võlvikannad toetuvad vahetult seesmistele tugipiilaritele, mis võlvimisel ehitati vastu vanu külgseinu. Tugipiilaritele toetuvad laiad kilpkaared moodustavad külgseinte ääres omalaadse sügava arkaadistiku. Põranda üldnivoost kõrgemale tõstetud koorivõlviku all paikneb kahe trepiga ja võlvitud kelder.
(Allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register, mälestis nr 13866)

Info allikas: Eesti kirikute koduleht

 

Jõhvi Mihkli kogudus, Viru praostkond
Reg kood 80211426

Rakvere 6, 41532 Jõhvi
tel 337 0013
johvi@eelk.ee
Koguduseõpetaja Peeter Kaldur, peeter.kaldur[ät]eelk.ee
Jumalateenistus pühapäeviti 10.00, 12.00 venekeelne, soomekeelne 6 korda aastas

Allikas: Eesti Evangeelse Luterliku kiriku koduleht

 

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik: Jõhvi Issanda Ristimise kirik

Jõhvi koguduse ajalugu on lahutamatult seotud Kristus Päästja ja Kõigepühama Jumalasünnitaja Kaitse Õigeusu Balti Vennaste Seltsi osakonna asutamisega XIX sajandi 80-ndatel aastatel Jewe (Jõhvi endisaegne nimi) linna. XIX sajandi esimesel poolel ja XX sajandi algul kasutati õigeusu kirikute põhilise ehitusmaterjalina maakivi, millest talurahvas oli juba ammustest aegadest armastanud majandushooneid laduda. Maa- ehk põllukivi sulandus suurepäraselt kohalikku maastikku ning talus hästi temperatuuri kõikumist ja liigniiskust. Huvitav, et Põhja-Euroopas võib kohata murtud graniidirahnudest ehitisi, kuid kirikuid, sealjuures üksnes õigeusu kirikuid, ehitati sellest materjalist ainult Eestis.

Need kirikud olid ida-lääne suunas pikendatud risti kujulise põhiplaaniga. Läänepoolse sissekäigu kohal kõrgus telkkatusega kellatorn, seejärel tuli söögituba kahe või kolme aknaga mõlemas küljes ning edasi ühe või viiekupliline pühakoda, mis lõppes poolringikujulise altariapsiidiga. Kiriku fassaad kaunistati tavaliselt punaste või kollaste riia tellistega. Neist laoti kokošnikud, karniisid, sambad, aknaraamistused ja nurgapealistused. Tüüpilised sellelaadsed hooned on näiteks Lohusuu Jumalailmumise kirik, Jaama küla Püha Nikolaose kirik, Jõhvi Jumalailmumise kirik jt..

Jõhvi kiriku ehitust finantseeris riik ning see lõpetati 1895. aasta suveks. Pühakoda mahutas 300 inimest. Projekti järgi pidi see olema viie kupliga, kuid hiljem seda lahendust lihtsustati ja seetõttu näeb pühakojahoone välja mõneti raskevõitu. Kõrge sokkel rõhutab veelgi seda raskepärasust ning väljast näeb kirik välja mahukam, kui see tegelikult on. Kiriku pühitses 13. augustil 1895 Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev).

1950-58 oli Jõhvi Jumalailmumise kiriku esipreestriks isa Aleksi Ridiger ( Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh), enne teda aga ülempreester Roman Tang, kellest hiljem sai Tallinna ja Eesti piiskop.

Info allikas: Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku koduleht


Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jõhvi Kogudus, Tallinna piiskopkond
Narva mnt. 2A, 41532 Jõhvi
tel  335 2138
e-mail: johvi.hram@gmail.com
Eesseisja: ülempreester Andrei Suslov
Kodulehekülg:  www.theophany.ee

Toimetaja: MARIA LAANEMÄE