Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium

Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendium asutati 2010. aastal Viru Keemia Grupp AS, Jõhvi Kontserdimaja kino Amadeus, Jõhvi Vallavalitsuse ja Tallinnfilm poolt.

Stipendiumi algatajad soovisid sellega hoida Ida-Virumaalt pärit filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisa (3. detsember 1925 – 20. september 2007) ja kino Amadeuse ristiisa mälestust. Seepärast toimus esimene stipendiumi üleandmine tema 85. sünnipäeva auks 4. detsembril 2010.

Stipendiumi eesmärgiks on toetada noori filmitegijaid, kes on kasutanud oma loomingus Ida-Virumaad. Sellega soovitakse innustada noori filmitegijaid avastama ja jäädvustama Ida-Virumaa mitmekesisust ning panustada maakonna positiivse kuvandi edasikandmisse.

Aastatel 2010 – 2013 anti välja kokku 4 Noore filmitegija stipendiumit. Seejärel oli Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi konkurss 9 aastat varjusurmas.

Jõhvi Vallavalitsus koostöös Viru Filmifondiga taaselustas stipendiumi 2022. aastal. Väga lühikese kandidaatide esitamise tähtajaga laekus konkursile 11 ettepanekut, mis näitab, et Ida-Virumaa on filmitegijate seas endiselt väga populaarne paik.

27. aprillil 2023.a võttis Jõhvi Vallavolikogu vastu määruse „Kaljo Kiisa nimelise Noore Filmitegija stipendiumi väljaandmise kord", millest lähtuvalt kuulutatakse järjekordne stipendiumi konkurss välja hiljemalt jooksva kalendriaasta 1.oktoobriks.

Stipendiumile kandideerimine on avatud!

Stipendiumi taotlused tuleb saata 20. oktoobriks 2023 Jõhvi Vallavalitsuse e-posti aadressile johvi@johvi.ee märksõna „K. Kiisa stipendium".
 
Kaljo Kiisa stipendiumile kandideerimise kord:
• kandideerima on oodatud režissöörid, produtsendid, operaatorid, heliloojad, kunstnikud ja loomingulised meeskonnad; - kandidaate saavad esitada nii juriidilised kui ka eraisikud;
• vajalik on esitada motivatsioonikiri ja stipendiumi kasutamise eesmärk;
• kandidaadi CV või loomingulise meeskonna ühine portfoolio koos Ida-Virumaal filmitud filmimaterjaliga (lubatud on nii täispikad kui ka lühikesed mängu- ja dokumentaalfilmid ning muusikavideod).
 
Kandideerida saavad KUNI 40 aastased filmitegijad kolme viimase aasta tehtud töödega.
• Žürii hindab filmitegija või loomingulise meeskonna kunstilist saavutust.
• Stipendiumi suurus on vähemalt 3000 eurot.
• Stipendiumi antakse välja kord aastas.
 
Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumiga on sellest aastast liitunud OÜ Corrigo, seetõttu on väljaantav stipendium suurem kui eelmisel aastal.
 
Stipendiumi laureaadid
 
2022
2022. aasta Noore Filmitegija stipendiumi sai BFMi lõpetanud ja praegu Londonis NFTS-is (National Film ja Television School) õppiv Johannes Magnus Aule, kelle peatselt loodava lühifilmi võtted on kavandatud just Ida-Virumaale. Stipendiumi määramisega Aulele tahtis žürii tunnustada noort lennukat talenti ja tugevdada tema sidet maakonnaga, kust omal ajal tema filmipisik alguse sai. 
 
Eripreemia
Eripreemiad said noorte loovate kunstnike ühendus MTÜ Premiere ja Taska Filmi tootmisjuht Adeele Tähemaa, kes on toonud Ida-Viru filmifondi abil maakonda mitme suure mängufilmi võtted, nagu näiteks "Igitee", "Klassikokkutulek 3" ja Apteeker Melchiori triloogia.  

 

2013
2013. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai Mart Saar telemängufilmi "Puolin ja Toisin" ja mitmete teiste filmide tootmisjuhi töö eest.
 
 
 
 
 
 
2012
2012. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai noor Balti Filmi– ja Meediakoolis õppiv režissöör Anna Hints filmi eest „Vaba Maa", mille võttekoht on Ida-Virumaa. Film pälvis 2011. aastal PÖFFi Sleepwalkers võistlusel Grand Prix; 2013.a. Theodor Lutsu filmipäevade parim lühifilm; 2013.a. Rojal Film Festival Lätis võitis Läti Grand Prix ja publiku preemia.
 
 
2011
2011. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai noor režissöör Martti Helde koos loomingulise meeskonnaga filmide eest „Risttuules" (Allfilm) ja „Külm on".

 

Eripreemia

Jõhvi Kontserdimaja ja Jõhvi vallavalitsuse eripreemia sai Kristiina Davidjants Eesti filmiajaloo talletamise eest filmiga „Nipernaadit otsimas"

 
2010
2010. aasta Noore Filmitegija stipendiumi laureaadiks sai
Liis Nimik filmiga "Helene elukool".
 
Eripreemia
Kultuurkapitali eripreemia sai produtsent Katrin Kissa, filmidega „Püha Tõnu Kiusamine" ja „Idioot".