Perekonnaseisutoimingud

Abielu sõlmimise koht ei ole seotud abiellujate elukohaga. Abiellumisavaldus tuleb esitada perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.

Abiellumisavaldust on võimalik esitada e-rahvastikuregistris juhul, kui kõik avalduse esitamiseks vajalikud andmed on rahvastikuregistrisse kantud. Avalduse esitamisel tuleb valida, kas abielu soovitakse sõlmida kabinetis või pidulikult saalis (Kooli 2, Jõhvi) teenustasu eest. Valikut on võimalik ka muuta.

Abielu sõlmimise aega ette broneerida ei saa, kuid avalduse esitamisel saate märkida Teie poolt eelistatud aja. Kui esitate abiellumisavalduse e-rahvastikuregistris, võtab perekonnaseisuametnik abielu sõlmimise aja ja koha kokkuleppimiseks Teiega ise ühendust. Abielu sõlmitakse soovitud ajal ja kohas üksnes kokkuleppe saavutamisel.

NB! Jõhvi Vallavalitsuses ei sõlmita abielusid riiklikel pühadel ega pühapäeviti.

Esita abiellumisavaldus elektrooniliselt rahvastikuregistris (avalduse esitamisel toimub portaalis ka riigilõivu tasumine) või esita abiellumisavaldus perekonnaseisuasutuses kohapeal (Kooli 2, Jõhvi), milleks palume broneerida vastuvõtuaeg.

Jõhvi Vallavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnas ühise abiellumisavalduse esitamiseks on vajalik mõlema abielluja kohalolek. Abielu sõlmimise aeg lepitakse kokku kohapeal avalduse esitamisel. Kaasa tuleb võtta isikut tõendavad dokumendid.

Vastuvõtuajad
E 9-11:30 ja 14-16
T 9-11:30 ja 14-16
K 9-11:30
N 9-11:30 ja 14-17

Võimalusel palume esitada isiklikult kohale tulles juba eeltäidetud abiellumisavaldus.

Abiellumisavalduse vorm (eesti keeles, elektrooniliselt täidetav)
(NB! Salvesta blankett enne täitma asumist oma seadmesse)

Abiellumisavaldus samast soost abiellujatele (eesti keeles, elektrooniliselt täidetav)
(NB! Salvesta blankett enne täitma asumist oma seadmesse)

Abielu sõlmimise aeg lepitakse kokku kohapeal avaldust esitades, seda ei saa enne avalduse esitamist ette broneerida.

Abielu on võimalik sõlmida üks kuni kuus kuud abiellumisavalduse esitamisest.

Abiellumisavaldust võib kuni abielu sõlmimiseni muuta või tagasi võtta. Abiellumisavalduse muutmiseks või selle tagasi võtmiseks tuleb esitada kirjalik või digitaalselt allkirjastatud avaldus.

Kui abiellujad ei ilmu määratud ajal perekonnaseisuasutusse abielu sõlmima ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu sõlmimise avaldust esitanud.

Lisainfo: Irina Saltruk, tel 332 1226, e-post 

Abielu sõlmimiseks esitatavad dokumendid

• ühine kirjalik avaldus;
• isikut tõendavad dokumendid;
• sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad;
• teise või järgmise abielu või kooselu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu või kooselu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
• abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu;
• välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodanikuga;
• perekonnaseisu tõendav dokument, kui välismaalasel puuduvad rahvastikuregistris perekonnaseisuandmed;
• vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument.

Loe lisaks abielu sõlmimisest Siseministeeriumi veebilehel  või Riigiportaalis eesti.ee

Abielu sõlmimise aeg, koht ja maksumus

Abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu ja hiljem kui kuue kuu möödumisel päevast, mil abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Abielu sõlmimise aeg lepitakse kokku abiellumisavalduse esitamisel. Abielu sõlmimisel peab esitama isiku tuvastamiseks isikut tõendava dokumendi.

Jõhvi Vallavalitsuses on võimalik abielu sõlmida ametiruumis, pidulikult saalis või väljaspool perekonnaseisuasutust abiellujate soovitud kohas.

Abielu sõlmimine ametiruumis toimub kolmapäeviti ja üks kord kuus reedel ilma tseremoonia, fotograafi ja külalisteta.

Abielu sõlmimine talveaias toimub kolmapäeviti ja üks kord kuus reedel, tasuline (25 eurot, maksta saab kaardiga abielu läbiviimise päeval kabinetis 116). Tseremoonia juures võivad viibida peale pruutpaari veel fotograaf ja kaks külalist.

Saalis toimub abielu sõlmimine pidulikult üldjuhul laupäeviti ja üks kord kuus reedel koos tseremooniaga. Oodatud on külalised, fotograaf jne, kuid loomulikult on võimalik saalis abielu sõlmida ka ainult kahekesi või oma lähedaste seltsis. Võimalikest erisoovidest palume avalduse esitamisel teada anda.

Abielu on võimalik sõlmida ka väljaspool ametiasutuse ruume abiellujate valitud asukohas kokkuleppel ametnikuga.

Pidulik abielu sõlmimine Jõhvi Vallavalitsuse II korruse saalis on tasuline ning tseremoonia läbiviimise eest tuleb tasuda (lisaks riigilõivule) 140 eurot.

idulike abielude sõlmimise päevad vallavalitsuse suures saalis 2026. aastal .

Väljaspool Jõhvi Vallavalitsuse hoonet, abiellujate poolt valitud kohas abielu sõlmimise piduliku korraldamise teenuse hind (lisaks riigilõivule) on:

• Ida-Viru maakonnas piires 400 eurot;
• väljaspool Ida-Viru maakonda 600 eurot.

Tasu saab üle kanda Jõhvi Vallavalitsuse arveldusarvele:

• SEB Pank EE941010552004541003
• Swedbank EE722200221010951025

Selgitusse tuleb kirjutada abielu pidulik registreerimine, abiellumiseks valitud koha nimi ja abiellujate perekonnanimed.

Teenuste hinnad (II korruse saali) on kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega nr 2532.

Piduliku abielu registreerimiseks sõlmitakse abiellujatega kokkulepe:

• abielu pidulikuks sõlmimiseks saali kasutamiseks  või
• abielu pidulikuks sõlmimiseks väljaspool Jõhvi Vallavalitsuse hoonet .

Tasu abielu piduliku registreerimise eest on võimalik tasuda ka kohapeal pangakaardiga.

Abielu sõlmimisel väljastatakse abiellujatele abielutõend ja rahvastikuregistrisse tehakse abielukanne.

Riigilõiv ja selle tasumine

Abielukande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot ja see peab olema tasutud enne avalduse esitamist.

Tasuda on võimalik eelnevalt internetipangas:

Saaja: Rahandusministeerium
SEB pank EE891010220034796011
Swedbank EE932200221023778606
Luminor Bank EE701700017001577198
Viitenumber  10294002000024

Makse tasumisel märkida selgitusse: abielukanne ja abiellujate perenimed.

Jõhvi Vallavalitsuses saab abielu lahutada abikaasade ühise avalduse alusel  juhul, kui mõlema abikaasa elukoht rahvastikuregistris on Eestis ja ei ole vaidlusi abielu lahutamise osas.

Vara või lastega seotud vaidlused ei ole takistuseks perekonnaseisuasutuses abielu lahutamiseks.

Lahutamisega seotud vaidlus on see, kui üks abikaasadest soovib lahutada, aga teine ei soovi. Vara ja lastega seonduva saavad endised abikaasad lahendada peale lahutamist kohtus või notari juures.

Abielu lahutamise avaldus esitatakse isiklikult ühiselt perekonnaseisuasutuses, kus soovitakse abielu lahutada.

Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada notari või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta . Kui lahutamise avaldust soovitakse esitada vanglas, tuleb vanglasse kohale kutsuda notar, tegemist on notariaalselt tõestatud avaldusega ja vangladirektor seda kinnitada ei saa.

Lahutajatel peab olema Eesti elukoht kogu abielu lahutamise menetluse jooksul.

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest.

Enne abielulahutuse avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv 90 eurot.

Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

• SEB Pank EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
• Swedbank EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
• Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X)

Selgitusse tuleb kirjutada „lahutuse kanne” ja lahutajate perekonnanimed.

Viitenumbri lahtrisse tuleb märkida 10294002000024.

Riigilõiv peab olema tasutud enne avalduse esitamist.

Avalduse saab esitada isiklikult kohale tulles järgmistel vastuvõtuaegadel:

E 9-11:30 ja 14-16
T 9-11:30 ja 14-16
K 9-11:30
N 9-11:30 ja 14-17

Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.

Esitatavad dokumendid

• abikaasade ühine avaldus
• lahutajate isikut tõendavad dokumendid;
• abielu sõlmimist tõendav dokument (kui vastavat kannet ei ole rahvastikuregistris).

Välisriigi dokument (nt välisriigis väljaantud abieludokument) peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Abielulahutuse vormistamise aeg lepitakse kokku lahutusavalduse esitamisel.

Määratud abielu lahutamise päeval tuleb mõlemal abikaasal tulla uuesti Jõhvi Vallavalitsusse ning allkirjastada lahutuskande eeltäidetud blankett, seejärel koostatakse abielulahutuse kanne ja väljastatakse soovi korral abielulahutuse tõendid.

Lisainfo:

Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post

Irina Saltruk, tel 332 1226, e-post

Õigusaktid: perekonnaseisutoimingute seadus riigilõivuseadus

Alates 19. märtsist 2020 saab sündi registreerida elektrooniliselt. Uus teenus on avatud aadressil e-rahvastikuregistris , peamenüüs “Perekond” valik „Sünni registreerimine”.

Uus teenus võimaldab sünni registreerimise avaldust esitada ka vanematel, kes ei ole abielus.

Soovitame kasutada e-teenust.

Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

Lapse sünni registreerimiseks esitatakse:

• sünni registreerimise avaldus
• meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta, v.a kui on elektrooniline sünnitõend rahvastikuregistris
• vanemate isikut tõendavad dokumendid (pass või ID-kaart)
• abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse

Välisriigi dokument (nt abieludokument) peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Kui abielus olevatest vanematest tuleb sündi registreerima üks, peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime suhtes.

Lapse hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Omavahel abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Vanemad, kes pole omavahel abielus, peavad valima, kas hooldusõiguse saab üks vanem või mõlemad. Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Isaduse omaksvõtt

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus, tuleb esitada isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes sünni registreerimise avaldusel märgitud kohas või notariaalselt tõestatud vormis, isaduse omaksvõtt toimub vastavalt perekonnaseadusele. Sünni registreerimisel koos isaduse omaksvõtuga on vajalik mõlema vanema kohalolek.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast seda. Erandjuhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda teha ka naise raseduse ajal.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist .

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse , mille võib esitada notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.

Lapsele nime andmine

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d.

Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Sünni registreerimisel teeb ametnik sünnikande rahvastikuregistrisse ja väljastab sünnitõendi. 

Lapse sünni saab registreerida kohale tulles järgmistel vastuvõtuaegadel:

E 9-11:30 ja 14-16
T 9-11:30 ja 14-16
K 9-11:30
N 9-11:30 ja 14-17

Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.

Lisainfo:

Ksenia Petrova, tel 332 1252, e-post

Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post

Eesti.ee kaudu lapse sünni registreerimine

Lapse sünni saab registreerida ka riigiportaali  kaudu, kui lapse sünni kohta on olemas meditsiiniline sünnitõend rahvastikuregistris ning lapse vanemad on omavahel abielus (välisriigis sõlmitud abielu kohta on andmed rahvastikuregistris olemas).

Sünni registreerimiseks täitke riigiportaalis esitatud avaldus (e-teenused – kodanikule – perekond – lapse sünni registreerimine).

Lapsele nime panekuks on soovi korral võimalus sooritada nime päring – portaal võimaldab sisestada nime (nime päring sünni registreerimiseks) mida soovitakse anda lapsele sünni registreerimisel. Päringu tulemuseks on jaatava või argumenteeritud eitava vastuse saamine perekonnaseisuametnikult. Vastus saadetakse riigiportaalis registreeritud aadressile.

Toetused

Jõhvi vallas makstavat sünnitoetust saab taotleda lapse sünni registreerimisel vastava avalduse  täitmisega või Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuseshiljemalt 60 päeva jooksul lapse sünni päevast arvates (vaata täpsemalt Jõhvi Vallavolikogu 29. detsembri 2022 määruse nr 36 “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Jõhvi vallas ” § 20).

Riikliku vanemahüvitise ja sünnitoetuse taotlemiseks palume pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (lähim Jõhvi klienditeenindus aadressil Jõhvi linn, Keskväljak 1, infotelefon 612 1360 või 16106, e-post ) või esitada taotlus riigiportaali  kaudu.

Õigusaktid: perekonnaseadus  nimeseadus  Jõhvi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord

Nime muutmise toimingud

Uut eesnime ja perekonnanime võivad taotleda Eesti kodanikud ja Eestis elamisloa alusel viibivad välismaalased, kes ei ole ühegi riigi kodanikud.

Uut eesnime ja perekonnanime ei anta isikule, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 141 lõike 2 punktis 1, § 141¹ lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 143¹ lõike 2 punktis 1, § 143² lõikes 1 või §-s 144–146 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Uue eesnime taotlemine

Uus eesnimi antakse, kui see vastab nimeseaduse § 7 nõuetele.

Uut eesnime ei anta, kui selle võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava isiku isikunime ja sünniaastaga.

Anda saab uue eesnime, mis:

• koosneb kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
• vastab eesti keelekasutusele, ei ole keerukas või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või hääldusega või eesnimena sobimatu üldkeelelise tähenduse tõttu;
• on võõrkeelse eesnimena kasutusel Eestis või teistes riikides;
• ei sisalda numbreid või mittesõnalisi tähiseid;
• eraldi või koos perekonnanimega on kooskõlas heade kommetega;
• vastab isiku soole;
• ei ole isiku perekonnanimi, et ees- ja perekonnanimi ei oleks sama.

Uue eesnime andmise otsustab asutus, kelle menetluses avaldus on, hinnates soovitud nime vastavust nimeseaduse nõuetele.

Kui uut eesnime soovitakse korduvalt, otsustab avalduse lahendamise Siseministeerium, hinnates soovitud nime vastavust nimeseaduse nõuetele ning korduva nimemuutmise põhjuste mõjuvust.

Uue perekonnanime taotlemine

Uus perekonnanimi antakse, kui isik:

• soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime;
• soovib kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime;
• soovib kanda abikaasaga või registreeritud elukaaslasega ühist perekonnanime või lisada abikaasa registreeritud elukaaslase perekonnanime oma perekonnanime järele;
• on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime;
• soovib kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele;
• soovib kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta;
• soovib kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
• soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

Soovitud perekonnanime andmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Nime andmise otsuse teeb asutus, kelle menetluses avaldus on.

Kui nendel põhjustel soovitakse uut perekonnanime korduvalt, otsustab nime andmise Siseministeerium, hinnates korduva nimemuutmise põhjuste mõjuvust.

Uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui isik:

• soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
• soovib vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega;
• soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
• soovib kanda eestipärast perekonnanime;
• soovib perekonnanime muuta muul mõjuval põhjusel.

Isiku põhjendatud soovil saab anda vabalt valitud perekonnanime. Vabalt valitud perekonnanimena ei saa anda nime: 

• mis sisaldab numbreid ja mittesõnalisi tähiseid või on eraldi või koos eesnimega vastuolus heade kommetega
• mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi, häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu;
• mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut;
• mille võtmise korral ühtiksid inimese uus isikunimi ja sünniaasta teise elava inimese isikunime ja sünniaastaga;
• mis on liiga laialdase kasutusega ehk mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem inimest;
• mida kasutatakse eesnimena;
• mis on üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nimi;
• mis on juriidilisele isikule viitav nimi või üldtuntud registreeritud kaubamärgis sisalduv kaitstud sõnaline osa ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende organite ja asutuste nimi;
• mille võtmise korral oleks inimese eesnimi ja perekonnanimi sama;
• mis on vanemate kahest nimest koosnev perekonnanimi.

Uue nime andmise otsustab kaalutlusõigust kasutades Siseministeerium, hinnates põhjuste mõjuvust ning soovitud nime vastavust nimeseadusele.

Rahvastikuministri 11. oktoobri 2019. a määrus nr 31 “Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu” määruse lisa Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu avaneb uues vahekaardis.

Nimede statistika päring avaneb uues vahekaardis

Nimekanne rahvastikuregistris ja tõendid

Uue nime andmise otsuse alusel tehakse kanne rahvastikuregistrisse, kande tegemisest alates kannab isik uut nime. Pärast kande tegemist teeb asutus, kelle menetluses avaldus on, uue nime taotlejale otsuse teatavaks ning väljastab otsuse või selle väljavõtte.

Kuidas saab rahvastikuregistrist andmeid, sealhulgas uue nime andmise korduvat dokumenti, vaata Rahvastikuregistrist andmete väljastamine 

Avalduse esitamine

Nime muutmise avalduse saab esitada

1. e-rahvastikuregistris
2. Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele (edaspidi asutus) kohapeal, esitades isikusamasuse tuvastamiseks isikut tõendava dokumendi.

Asutuses kohapeal avalduse esitamiseks saab avalduse eelnevalt valmis kirjutada, kasutades vormi Avaldus uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks (prinditav 2024) | 190.22 KB | pdf

Avalduses märgitakse, mis viisil soovib avalduse esitaja otsuse kätte saada – kas elektrooniliselt digiallkirjaga kinnitatult e-posti aadressile või paberkandjal asutuses kohapeal.

Välisriigis viibiv isik võib avalduse esitada Eesti välisesinduses, kes edastab avalduse isiku valitud asutusele.

Alaealisele uue nime andmise avalduse esitab tema hooldusõiguslik vanem. Kui lapse vanematel on ühine hooldusõigus, on vajalik teise vanema nõusolek. Nõusoleku saab anda e-rahvastikuregistris, kui avaldus on esitatud samas. Nõusoleku saab anda isiklikult ja kirjalikult või digitaalallkirjaga kinnitatult asutusele, kelle menetluses avaldus on.

E-rahvastikuregistris ei saa esitada avaldust:

• eestkostetava nime muutmiseks
• lapse nime muutmiseks, kui lapse täisealiseks saamise päevani on jäänud vähem kui 60 päeva

Kui lapse nime muutmisel on ette teada, et teine hooldusõiguslik vanem ei saa anda nõusolekut e-rahvastikuregistris, tuleb avaldus esitada asutuses kohapeal, sest vaid sellisel juhul saab menetluses kasutada isiklikult ja kirjalikult või digitaalallkirjaga kinnitatult antud nõusolekut. Ka juhul, kui kohus on andnud vanemale lapse nime muutmiseks ainuotsustusõiguse, tuleb avaldus esitada asutuses kohapeal.

Nimeseadus

Siseministri 12. detsembri  2017.a määrus nr 45 “Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm”

Riigilõiv uue nime taotlemisel

Eesnime või perekonnanime muutmise avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv 150 eurot. Kui sama avaldusega soovitakse nii uut eesnime kui ka uut perekonnanime, tuleb tasuda eraldi mõlema nimemuutmise eest kokku 300 eurot.

e-rahvastikuregistris avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv samas keskkonnas teenuse osana.

Perekonnaseisuasutuse kohapeal avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv enne avalduse esitamist.

Makse saaja on Rahandusministeerium  ning makse saab teha kontodele:

Maksekorraldusele märgitakse viitenumber vastavalt asutusele, kellele avaldus esitatakse. Asutuse viitenumber on:

Riigilõivu ei tule tasuda, kui inimene soovib:

• kanda tegelikus kasutuses juurdunud perekonnanime, mis erineb dokumenti või rahvastikuregistrisse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise poolest või märgi poolest, mis ei ole täht (ülakoma, sidekriips), või üksikute tähemärkide poolest ning vastab nimeseaduse nõuetele (kasutuses juurdunud perekonnanimi peab olema tõendatud, kas perekonnaseisu- või isikut tõendavate dokumentidega);
• kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul üht neist nimedest ilma sulgudeta;
• kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb inimesele nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu;
• oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.

Riigilõivuseadus

Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks saab pöörduda järgmistel vastuvõtuaegadel:

E 9–11:30 ja 14–16

T 9–11:30 ja 14–16

K 9–11:30

N 9–11:30 ja 14–17

Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.

Lisainfo:

Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post

Ksenia Petrova,  tel 332 1252, e-post 

Õigusaktid: nimeseadus isikule uue eesnime perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm riigilõivuseadus

Perekonnaseisuandmeid muudetakse ja parandatakse üksnes perekonnaseisutoimingute seaduses, perekonnaseaduses või nimeseaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Muudatused tehakse järgmistel juhtudel:

• lapsendamisega seoses muudetakse lapse sünnikandes vanema (vanemate) ja lapse ees- või perekonnanimi;
• perekonnanimi muudetakse seoses abielu kehtetuks tunnistamisega;
• tuvastatakse või tehakse kindlaks põlvnemine või see tühistatakse;
• perekonnaseisukande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras;
• lapse ema perekonnanimi on muutunud seoses abiellumisega lapse isaga ja eelnevalt on tuvastatud põlvnemine;
• on muutunud kandeosalise nime või sugu.

Perekonnaseisuandmetes parandatakse kirjavead ja muu ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta andmete sisu. Paranduse võib teha nii vastava sisuga avalduse alusel kui ka ametiülesande korras.

Perekonnaseisuandmeid parandatakse ka juhul, kui andmete ebaõigsus on tingitud kande aluseks olevas dokumendis esinenud veast ning dokument on parandatud.

Enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate andmete muutmiseks rahvastikuregistris peate kaasa võtma dokumendi, mis on andmete muutmise aluseks, samuti oma isikut tõendava dokumendi.

Sünnidokument

Andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse on vajalik esitada sünnidokument, kus on kajastatud vanemate andmed.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Abieludokument

Abielu kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abiellujate isikuandmeid abielu sõlmimise kohta ja aega.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Lahutusdokument

Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva ning võimalusel lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega.

NB! On oluline, et välisriigi kohtuotsuse väljavõtted sisaldaksid kõiki eelnõutud andmeid.

EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 1. märtsi 2005, peab olema apostillitud. Muu riigi kui EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus peab olema apostillitud või legaliseeritud .

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Kui eelmine abielu on lõppenud abikaasa surmaga, tuleb esitada abikaasa surmatunnistus (või -tõend) ning lisaks ka abielutunnistus (või -tõend). Nimetatud dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Nime muutmise dokument

Nime muutmise dokument kajastab nime muutumist ning selle muutmise aega ja kohta.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Surmadokument

Surmadokument kajastab isiku surmaaega ja -kohta.

Välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega apostille , kui välisleping ei näe ette teisiti.

Võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Kui dokumendid on tõlgitud, siis tõend esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.

Avalduse registrikande parandamiseks või muutmiseks võib esitada isik, kelle kohta kanne on tehtud. Kuni 18-aastase isiku andmed parandatakse või muudetakse vanemate või eestkostja avalduse alusel. Erandjuhtudel võib avalduse esitada ka vähemalt 16 aastane alaealine.

Surnud isiku registrikannet parandatakse või muudetakse seadusjärgsete pärijate hulka kuuluva isiku avalduse alusel.

Kui perekonnaseisuasutusel puudub küllaldane alus kande parandamiseks või muutmiseks ja ta keeldub sellest või kui huvitatud isikute vahel on vaidlus, otsustab kande parandamise või muutmise kohus.

Sooandmete muutmine

Sooandmete muutmise dokument kajastab seoses soo muutmisega isikuandmete muutumist.

Sooandmete muutmiseks tuleb esitada kirjalik avaldus  ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus soo muutmise kohta.

Isikuandmete muutmiseks ja parandamiseks saab pöörduda järgmistel vastuvõtuaegadel:

E 9:00 – 11:30; 14:00 – 16:00
T 9:00 – 11:30; 14:00 – 16:00
K 9:00 – 11:30
N 9:00 – 11:30; 14:00 – 17:00

Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.

Lisainfo: Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post

Õigusaktid: rahvastikuregistri seadus perekonnaseisutoimingute seadus

Eesti perekonnaseisuasutuses toimunud perekonnasündmuse kohta väljastatakse isikule (isikut tõendava dokumendi esitamisel) tema enda, tema alaealise lapse või eestkostetava kohta kinnitatud väljavõttena tõend.

Igal avaldajal on õigus saada tõend perekonnasündmuse kande kohta. Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul kande tegemisest arvates. Avaldaja soovi korral väljastab perekonnaseisuasutus esmase tõendi vahetult pärast perekonnasündmuse kohta kande tegemist.

Korduva tõendi väljastab Jõhvi Vallavalitsus isiku esitatud perekonnasündmuse tõendi väljastamise avalduse alusel. Avalduse võib esitada ka esindaja kaudu. Esindusõigus antakse kirjaliku volitusega.

Esmane tõend väljastatakse tasuta. Korduva tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Tõendit on võimalik taotleda ka teabevärava eesti.ee kaudu .

Tõendi väljastamiseks tuleb esitada vormikohane avaldus:

• abieluvõime tõend (avalduse vorm );
• perekonnasündmuse tõend, perekonnaseisuandmete kinnitatud või kinnitamata väljavõte (avalduse vorm ).

Tõendi väljastamiseks tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv:

• abieluvõimetõend ning korduv sünnitõend, surmatõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, nimemuutmise tõend ja soo muutmise tõend – 20 eurot;
• CIEC rahvusvaheline perekonnaseisutõend – 20 eurot; 
• Mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav perekonnasündmuse korduv tõend (eestikeelne) – 40 eurot.

Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele:

• SEB Pank EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
• Swedbank EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
• Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X)

Selgitusse tuleb kirjutada „Jõhvi Vallavalitsuse tõend”.

Viitenumbri lahtrisse tuleb märkida 10294002000024.

Riigilõiv peab olema tasutud enne tõendi väljastamist. Tasuda saab ka kohapeal sularahas.

Toimingust loobumise korral riigilõiv tagastatakse taotluse alusel.

Rahvastikuregistri andmed

Igal täisealisel isikul on õigus saada teavet enda, oma alaealiste laste, eestkostetavate ja surnud abikaasa rahvastikuregistrisse kantud andmete (sh elukoha andmete) kohta.

Oma andmetega on võimalik tutvuda e-rahvastikuregistris .

Väljavõtte taotlemine

• Vallavalitsuses kohapeal: kaasa võtta avaldaja isikut tõendav dokument ja avaldus (võib täita ka kohapeal) 
•  e-rahvastikuregister (iseteenindus)
•  elektrooniliselt: digiallkirjastatud avaldus võib saata e-posti aadressil

• Riigilõiv rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest 20 eurot (peab olema tasutud enne avalduse esitamist).
• Mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte (eestikeelne) eest tuleb tasuda riigilõiv 40 eurot.

Avaldus elukohatõendi/rahvastikuregistri väljavõtte väljastamiseks  (elektrooniliselt täidetav) (printimiseks ) 

Tõendi väljastamiseks saab esitada avalduse isiklikult kohale tulles järgmistel vastuvõtuaegadel:

E 9-11:30 ja 14-16
T 9-11:30 ja 14-16
K 9-11:30
N 9-11:30 ja 14-17

Riiklikel pühadel, kui need satuvad vastuvõtu päevadele, vastuvõtte ei toimu.

Lisainfo: Raissa Gorski, tel 332 1222, e-post

Õigusaktid: perekonnaseadus isikuandmete kaitse seadus  perekonnaseisutoimingute seadus perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu  perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord

Riigilõivud dokumentide väljastamisel