11. juunil toimusid Kohtla-Nõmme Koolis Jõhvi valla haridusvõrgu tulevikule pühendatud kolmandad mõttetalgud. Arutelul osales 22 inimest, kes arutasid ühiselt Jõhvi valla hariduse tulevikku, võimalikke muudatusi ning nende mõju lastele, peredele ja kogukondadele. Nagu eelmistelgi kohtumistel, toimusid arutelud maailmakohviku meetodil ning keskendusid hariduse kvaliteedile, lapse ja pere vajadustele, kogukonna rollile ning piirkonna tulevikule.
Aruteludes jäi kõige tugevamalt kõlama vajadus säilitada see, mis juba hästi toimib, ning täiendada seda, millest tuntakse puudust. Osalejad rõhutasid, et koolid ja lasteaiad on kogukondade jaoks olulised tugisambad ning haridusvõrgu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata ka huvihariduse kättesaadavusele.
Kohtla-Nõmmel peeti oluliseks kogukonna kaasamist otsustusprotsessidesse ning elanike informeerimist võimalikult varakult. Samuti rõhutati vajadust võtta otsuste tegemisel aega, vaadata tervikpilti ning hinnata muudatuste pikaajalist mõju ka piirkonnale laiemalt.
Hariduse kvaliteedi teemal tõsteti esile, et tuge vajavad nii õpilased kui ka õpetajad. Osalejate hinnangul sõltub kvaliteetne haridus kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolust, toimivast tugisüsteemist, spetsialistide kättesaadavusest ning piisavatest ressurssidest. Oluliseks peeti individuaalset lähenemist lapsele ning kaasaegsete õppimisvõimaluste tagamist.
Lapse ja pere vaates peeti tähtsaks, et lasteaed ja kool oleksid kodulähedased ning peredel säiliks kindlustunne haridusasutuste püsimise suhtes. Arutati ka tugispetsialistide parema koostöö ja jagamise võimalusi ning vaimse tervise toe kättesaadavust kogu vallas.
Kogukonna ja piirkonna tuleviku teemal rõhutati Kohtla-Nõmme Kooli rolli kogukonna südamena. Osalejad tõid välja, et haridusasutuste tulevik mõjutab otseselt piirkonna atraktiivsust, elanike püsimist ning noorte ja perede valikuid.
Kohtla-Nõmme mõttetalgutel kõlasid ka küsimused piirkonna pikemaajalise jätkusuutlikkuse kohta. Arutleti, kuidas teha haridusvõrku puudutavaid otsuseid tulevikku vaatavalt, arvestades demograafilisi muutusi, ning milliseid samme saab omavalitsus astuda, et piirkond oleks peredele atraktiivne elukeskkond ka tulevikus.
Kolme kohtumise kokkuvõttena võib öelda, et sõltumata piirkonnast peavad osalejad kõige olulisemaks kvaliteetse hariduse tagamist, kogukonna kaasamist, avatud kommunikatsiooni ning lapse heaolust lähtuvat lähenemist. Ühiselt leiti, et haridusvõrgu tulevikku puudutavad otsused peavad olema läbimõeldud, pika vaatega ning arvestama nii haridusasutuste, kogukondade kui ka kogu valla arenguvajadustega.
Kevadiste mõttetalgute tulemused ja kogutud ettepanekud on üheks sisendiks Jõhvi valla haridusvõrgu analüüsi koostamisel, mis valmib käesoleva aasta sügiseks.