Politsei tuletab meelde: kergliikuritega liigeldes tuleb veenduda ohutuses

Kõikvõimalikke erinevaid kergliikureid, sealhulgas elektrilisi tõukerattaid, on liikluses iga aastaga aina rohkem. Paraku ei jää nende osalus liikluses märkamatuks ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikas. Tänavu on üle Eesti kergliikuritega juhtunud 67 inimvigastatuga liiklusõnnetust, neist 7 Ida prefektuuri piirkonnas, kus on kahjuks üks sõitja ka hukkunud.
 
Enamik õnnetusi, mis juhtuvad tõukeratturitega, on ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, kus mingil põhjusel kaotatakse juhitavus tõukeratta üle. Sageli on nende kukkumiste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted, ootamatu takistus teel või alkoholijoove. Kergliikurite peamine häda on väikesed rattad ja ebatasase tee korral võib sõitja kergelt kukkuda. 
 
Kindlasti ei käi ühegi sõiduki juhtimisega kokku alkohol – ka tõukeratast tuleb juhtida kaine peaga. Kahjuks kipuvad liiklejad seda lihtsat põhitõde unustama. Kuna alkohol mõjutab inimese motoorikat - häiritud on tavapärane koordinatsioon, siis on alkoholi tarvitanud inimesel suur tõenäosus kergliikuriga sõites kaotada juhitavus, kukkuda või sattuda õnnetusse. Kahjuks tuleb tõdeda, et eelmisel aastal kergliikuriga õnnetusse sattunud sõitjatest 30% olid alkoholijoobes. Alkoholi tarvitanud kergliikurijuhid sattusid õnnetustesse enamasti õhtustel ja varahommikustel tundidel, enim laupäeval.
 
Laste liikluskäitumise kujundamisel on äärmiselt oluline roll vanemate eeskujul. Kui vanemad peavad reeglitest kinni, kannavad (elektritõuke)rattaga sõites kiivrit ja teevad kõik endast oleneva, et õnnetusse sattumist vältida, on ka lapsed liikluses ettevaatlikumad. Tuletame meelde, et kuni 16-aastastele kergliikuri juhtidele on kiiver kohustuslik.
 
Kergliikurit soetama asudes tuleb jälgida, et selle võimsus ei ületaks 1KW ja valmistajakiirus 25 km/h, sest vastasel juhul ei ole enam tegemist kergliikuriga. Enne kui lapsevanem oma võsukese uue sõiduriistaga liiklusesse lubab, tuleb kindlasti üle korrata liiklusreeglid ning harjutada eelnevalt turvalisel alal tõukerattaga manööverdamist, aeglustamist ja pidurdamist. Liiklusesse asudes tuleb meeles pidada, et 10-15-aastastel lastel on sõiduteel sõitmiseks vajalik jalgratta juhiluba. Kui laps kasutab tõukeratast ka kooli liikumiseks, siis tuleb eelnevalt koos vanemaga see teekond korduvalt läbi käia. Valida tasub selline trajektoor, kus oleks kõige vähem ristumisi sõiduteedega. Kõige sagedamini satuvad lapsed õnnetustesse just tee ületamisel, sest ei peatu ega veendu enne sõidutee ületamist ohutuses. Samuti on neil keeruline mõista, et nii jalgratta kui ka kergliikuriga sõites ilmuvad nad autojuhi vaatevälja väga ootamatult. 
 
Meeles tasub hoida, et kergliikuri maksimumkiirus (25 km/h) ei ole sõites kohustuslik. Sõidukiirus tuleb ikka valida vastavalt oskustele, kogemustele ja liiklusoludele. Paljudel kergliikuritel on võimalik maksimumkiirust piirata, väga noorte sõitjate puhul soovitame vanematel seda kindlasti teha.. Vastasel juhul ei ole enam tegemist kergliikuriga. Kõige paremini tunneb oma last ikka lapsevanem, kellel lasub ka vastutus hinnata, kas tema võsukene on piisavalt küps ja valmis nõnda kiiresti liikuva transpordivahendiga liiklusesse asuma. Tõukerattad ei ole lõbusõiduvahendid, millega niisama arutult ringi kihutada, vaid ennekõike tuleb neid kasutades tagada enda ohutus ja arvestada kaasliiklejatega. 
 
Kõige sagedamini tuleb politseil sekkuda olukordadesse, kus elektritõukerattaga sõidab korraga kaks inimest, kuid selliseks sõitmiseks ei ole kergliikur mõeldud. Kahekesi on kergliikur tunduvalt halvemini juhitav ja õnnetused juhtuvad hõlpsamini. Seega õnnetuste ennetamiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust võimalikest ohtudest ja reeglitest ning nii kaasliiklejatel kui ka tõukeratturil tuleb endal teha kõik selleks, et õnnetust ei juhtuks. Käitugem liikluses arvestavamalt, liikleme kainelt ja oleme hoolikamad.
 
Politseipatrullid pööravad ka eesootaval suvel oluliselt suuremat tähelepanu kergliikurite ja jalgratturite kontrollimisele. Suvehooajal on politsei kindlasti ka kergliiklusteedel, kus tehakse spetsiaalseid reide. Rikkumisi märgates inimestega suheldakse ning selgitatakse kehtivaid liiklusreegleid. Kui vestlusest ei piisa, võib politseinik määrata ka rahatrahvi. Laste puhul jälgime hoolega, et alla 16-aastased kannaksid kiivrit, kuid turvavarustust soovitame kanda ka täiskasvanutel.
 
Sina juhid! Tee seda õigesti:
  • Sõida alati kaine peaga!
  • Kergliikuril sõida alati üksi!
  • Vähenda alati jalakäijate läheduses kiirust!
  • Kanna sõites kiivrit! (kohustuslik alla 16-aastastele)
  • Sõida paremal teepoolel! 
  • Ületa sõidutee jalakäija kiirusel! 
  • Pargi teistega arvestavalt!
 
 
Annika Elm
Ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht 
kergliikuri plakat