« Tagasi

Peaministri poliitiline avaldus seoses koroonaviiruse levikuga

"Arvestades praegust maailma epidemioloogist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimisstruktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda, aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle," ütles peaminister Jüri Ratas  neljapäeva hommikul riigikogus tehtud poliitilises avalduses seoses koroonaviiruse levikuga. 

 

 

Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus

Austatud Riigikogu aseesimees, austatud Riigikogu liikmed, head Eesti inimesed! Eestis on tänahommikuse seisuga tehtud 464 COVID-19 viiruse testi ning teadaolevalt on meil hetkel 16 viirusesse nakatunut. Terviseamet on nendega tihedas suhtluses ning nakatunute olukord on asjaolusid arvestades hea. Senised viirusjuhtumid on olnud seotud peamiselt riskipiirkondades reisimisega ning alles eilne päev tõi teateid nakatunutest kontakti tõttu Eestimaa pinnal. Terviseamet hindab praegu koroonaviiruse üksikjuhtumite Eestisse sissetoomise riski väga kõrgeks, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosust keskmiseks kuni kõrgeks ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosust endiselt madalaks. Samas peame me oleme valmis olukorra kiireks muutumiseks ning viiruse laiemaks levikuks.

 

Maailma Terviseorganisatsioon WHO hindas eile koroonaviiruse COVID-19 olukorra pandeemiaks ehk ülemaailmseks epideemiaks. Hinnangu juures väljendasid nad oma muret haiguse tõsiduse ja kiire leviku pärast ning selle peatamiseks on organisatsiooni hinnangul vaja otsustavalt rahvusvahelist koostööd. Meie Terviseamet on juba tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele number 1, et olla valmis negatiivseteks arenguteks. Valmisoleku taseme tõstmine tähendab, et kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust.

Tervishoiusüsteemi ja ametkondade valmisoleku kõrval on endiselt väga oluline iga inimese enda personaalne panus. Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid, pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguse sümptomitega inimestega. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma hingamisteede haigusi põdedes nende külastamisest. Pärast haiguse leviku riskipiirkonnast naasmist tuleb oma tervist 14 päeva jooksul jälgida ning palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt ja vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirusesse nakatumise kahtlus võib olla põhjendatud, kui inimene viibinud hiljuti haiguse leviku piirkonnas ning tal esinevad ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Juhin tähelepanu, austatud Riigikogu, ka sellele, et need ja teised Terviseameti soovitused on hoolikaks täitmiseks. 14 päeva tuleb tõepoolest veeta kodus ja vältida kaupluses käimist, kinos ja teatrietendusi või kohtumisi sõpradega. Seda tuleb vajadusel tuletada meelde ka oma lastele või vanematele, ametikaaslastele, naabritele või sõpradele. Siin pole kohta eestlaslikule tagasihoidlikkusele. Teiste riikide kogemus näitab, et ajutine eraldumine aitab pidurdada viiruse levimist kõige tõhusamalt.

Terviseameti riskihinnangu kohaselt on koroonaviiruse riski piirkonnad praegu Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Sellele lisaks on Välisministeerium andnud soovituse vältida võimalusel reisimist Jaapanisse, Singapuri, Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Egiptusesse ja Iisraeli. Samas püsib oht sattuda karantiini või liikumiskeeldude mõjualadele ka teistes riikides.

Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistanud haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, sõlmitud on hankelepingud respiraatorite varu täiendamiseks Eesti tootjatelt ning samuti osaleme 20 Euroopa Liidu liikmesriigi isikukaitsevahendite ühishankes. Oleme hinnanud voodikohtade, sealhulgas intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel – ma rõhutan: hetkel – piisavaks, et koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas toime tulla. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada. Lisaks on Ravimiamet saanud ülesande kaardistada koostöös Terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate varude loomiseks.

Valitsus on veebruaris ja märtsis tegelenud intensiivselt koroonaviiruse levikust tingitud olukorra jälgimise ning sellele vajaliku reageerimisega. Samas, see olukord võib muutuda alati tundidega, mitte päevadega. Meie jaoks on olnud esmane ja kõige tähtsam ülesanne tegeleda meie inimeste tervise ja heaolu kaitsmisega. Selleks on Vabariigi Valitsus seadnud kuus eesmärki. Esiteks, tõkestada viiruse edasist levikut Eestis. Teiseks, tõkestada viiruse kohapealset levikut Eestis. Kolmandaks, tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus viiruse tõrjeks ja sellest põhjustatud haiguse raviks. Neljas, tõsta inimeste teadlikkust viiruse leviku tõkestamisel ja sellest põhjustatud haiguse ravil. Viiendaks, tagada elanikkonna toimetulek viirusest tulenevate kaudsete mõjudega. Ja kuuendaks, tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Mõne nädala eest rääkisime hädaolukorra ohust. Väga austatud Riigikogu! Arvestades praegust maailma epidemioloogist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimisstruktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda, aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle.

Täna hommikul otsustas Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjoni, mis juhib COVID-19 viiruse olukorraga tegelemist ning sellest tulenevatele rahvatervise ja majandusprobleemidele lahenduste leidmist. Komisjoni ülesanne on tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine, riigi ja kohaliku omavalitsuste sellealase koostöö korraldamine ning meie ressursside ja võimete koordineeritud kasutamine, võttes arvesse eelpool loetletud eesmärke. Komisjoni koosseisu kuuluvad haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister ja välisminister, lisaks riigisekretär, ja seda komisjoni juhib peaminister. Komisjoni töö korraldamise tagab Riigikantselei.

Pärast valitsuse istungit toimus ka kabinetinõupidamine, kus otsustasime täiendavate meetmetena, mis kindlasti ei ole lõplik, lükata kruiisilaevade vastuvõttu edasi kuni 1. maini, lähtuda riigiasutuste töötajate, kohalike omavalitsuste, aga ka era- ja mittetulundussektori lähetuste ja sissetulevate visiitide korraldamisel Välisministeeriumi soovitusest, anda soovitus lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi, anda Terviseametile avaliku ürituse loa kooskõlastamise kohustus enam kui 100 osalejaga ürituse puhul ning ülesanne hinnata ka juba väljastatud lubade juhistele vastavust, lükata alates tänasest edasi kõik riigiasutustes planeeritud ekskursioonid (ma tean, et seda on ka teinud Riigikogu) ja avada 16. märtsist hiljemalt koroonaviiruse kriisitelefon numbriga 1247.

Kindlasti oleme valmis vastavalt olukorra muutustele ja ohuhinnangutele ka edaspidi pidevalt reageerima ning vajadusel uusi meetmeid kehtestama. Oleme leppinud kokku, et esimene Vabariigi Valitsuse komisjoni istung, mis sai äsja moodustatud, toimub täna kell 14.00.

Selle kõige juures on kindlasti väga oluline jälgida, et püsiks tasakaal meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. Tervisekriisil on oht paisuda laiemaks kriisiks, mis puudutab meie majandust, puudutab meie heaolu ja inimeste töökohtasid. Nende küsimustega tegelemiseks toimub tihe koordinatsioon ja infovahetus ka Euroopa Liidu liikmesriikide ning institutsioonide vahel. Samuti tegin täna hommikul eraldi ettepaneku oma Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ametikaaslastele, et luua meie büroode vahel koordineeriv mehhanism, mille kaudu vahetada informatsiooni riikide meetmetest viiruse leviku tõrjumisel. Teisipäeval osalesin ka videokonverentsi kaudu Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtide arutelul, mida juhtis ülemkogu eesistuja Charles Michel.

Ohuhinnangud ja viiruse levikut piiravad meetmed võivad liikmeriikides küll erineda, kuid on palju asju, mille kohta saame üksteiselt õppida ning ühiselt ära teha. Kindlasti on väga tähtis suunata rohkem ressursse tervishoidu ja teadustöösse, et kiirendada vajalike ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist. Sellele on Euroopa Komisjon juba oma õla alla pannud. Samuti ei tohi me unustada Euroopa Liidu ning ka teiste riikide omavahelist solidaarsust ning peame hoiduma – ja ma rõhutan siin –, peame hoiduma meditsiinivahendite ekspordipiirangutest, mis võiksid teha kahju parasjagu kõige raskemas olukorras olevatele riikidele.

Väga austatud Riigikogu liikmed, head kuulajad! COVID-19 viiruse levik ning samaaegne nafta hinna langus on tõsiselt mõjutamas maailma ja Euroopa majandusolukorda. Seetõttu on ka Eesti jaoks olemas mitmeid ohumärke. Senised majandusprognoosid enam ei kehti, aga uute ja kindlate ennustuste tegemine on praeguses olukorras ülimalt keeruline. Seetõttu peame olema valmis ka võimalikuks majanduskeskkonna oluliseks halvenemiseks ning isegi languseks.

Valitsus teeb koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide institutsioonidega endast kõik, et suurem majandusolukorra halvenemine õnnestuks ära hoida. Näeme, et praeguseks on koroonaviiruse levikust tingituna mitmed peamiselt turismiga seonduvad majandussektorid juba kahjusid kandnud, näiteks transport või reiside ning ürituste korraldamine. Samuti võivad ilmenda eratarbimise või välisnõudluse vähendamisest tingitud mõjud. Seepärast tuleb meil olukorda kaaluda ning tegeleda viisidega, kuidas juba kantud kahjusid pehmendada ning majanduskasvu toetada.

Selleks on nii Eestil kui Euroopa Liidul mitmeid erinevaid tööriistu, mida saame kasutada. Olgu nendeks siis kahju kannatanud sektorite fiskaalmeetmete kaudu toetamine või võimalike riiklike investeeringute suurendamine. Eelkõige vajame me kiire mõjuga ja hästi sihitud samme, mis loomulikult tuleb hoolikalt läbi mõelda. Riigi rahanduslikus mõttes Eesti hätta ei jää, sest meil on piisavad finantsvahendid ja vajadusel teistest riikidest oluliselt suurem võimekus ka laenata. Pean võimalikul olukorra halvenemisel esmajoones oluliseks keskenduda Eesti majanduse toetamisele ning elavdamisele, mitte selle kärpimisele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et nad on samuti valmis kasutama kõiki vahendeid, et Euroopa majanduse praegused tagasilöögid edukalt üle elaks. Euroopa Liit annab liikmesriikidele seoses haiguspuhanguga rohkem struktuurivahendite raha ette kätte, et liikmesriigid saaksid kiirendada tuge terviseabile, aga samuti panustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning tööturu toetamist. Teisipäevase videokonverentsi arutelu käigus jäi samuti kõlama, et vajalik on otsustav tegutsemine ettevõtetele kindluse andmisel. Seda näiteks riigiabi meetmetega ning stabiilsuse ja kasvu paktis lubatud paindlikkuse kaudu, et tagada ettevõtete konkurentsivõime ja kindlus tööturul ning vältida pikaajalist negatiivset mõju meie majandusele. Sellised sammud ning otsused on kindlasti Eesti huvides.

Austatud eestimaalased! Välisministeerium jälgib meie välisesinduste kaudu teistes riikides kehtestatud meetmeid, uuendab reisihoiatusi ja tagab esinduste toimepidevust kriisipiirkondades. Lisaks uurime võimalusi, tõstatamaks koroonaviiruse leviku küsimusi ka ÜRO Julgeolekunõukogus.

Välisministeeriumi reisisoovitused pole seejuures antud kergekäeliselt, vaid need tuginevad kahele põhimõttele. Kodanikke informeeritakse riskipiirkondadest, kus viirusega nakatumise oht on kõrge, samuti hoiatatakse võimalikest reisitõketest, mis on seotud nakkuspiirkondades liikumiskeeldude kehtestamisega. Me kõik peame suhtuma neisse reisisoovitustesse tähelepanu ja vastutustundega. See puudutab lisaks puhkusreisidele ka töölähetusi. Oleme ka Riigikantseleis otsustanud kõik peaministri lähimal ajal planeeritavad välislähetused edasi lükata või ära jätta. Ainsana on veel märtsi lõpus toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine plaanis, kus arutatakse muu hulgas kindlasti ka meetmeid koroonaviiruse tõkestamiseks.

Vältimatute reiside puhul on oluline need Välisministeeriumi kanalite kaudu registreerida, et riik saaks vajadusel pakkuda tõhusat konsulaarabi ning osutada ootamatuste korral oma abi ja toetust. Viirusepuhangu algusest saati on olnud üks Eesti kodaniku evakueerimine, kui nakkuse algkoldest Hiinast aidati koju seal viibinud inimene. Meie saatkonnad on vajaliku abi pakkumiseks pidevas valmisolekus.

Väga austatud rahvasaadikud! Ma tuletaksin siinkohal meelde oma hea ametikaaslase ning endise tervise- ja tööministri Riina Sikkuti eilseid sõnu Riigikogu infotunnis, et liigume praegu nii tervishoius kui ka majanduses eemale sellisest tavapärasest toimimisest, pigem olukordade poole, kus rakendatakse erakorralisi meetmeid. Ja sellises olukorras on infol, parimal teadmisel ja ekspertide kaasamisel veel tähtsam roll, et riskid maandada, abi osutada ning paanikat, mis tegelikult võimendab kahjusid, ära hoida. See ei ole kindlasti aeg poliitiliste lahingute pidamiseks, vaid koostööks, ühiste prioriteetide seadmiseks ja teadmistepõhiseks otsustamiseks. Seepärast pöördun ka kõigi teie poole, väga austatud Riigikogu liikmed. Haigused käivad ikka mööda inimesi, mitte mööda kive või kände, nagu teadis kõneleda vanarahvas. Seepärast ei sõltu ka nende vastu ühiskonna võitlemine erakondade liikmelisusest või erakondade maailmavaatest. Ma tänan teid, et te olete andnud oma kommunikatsioonis läbimõeldud ja tasakaalukaid ning riiki ja ametkondi seni astutud sammudes toetanud. Olen veendunud, et ka kõik teie olete kaalunud neidsamu küsimusi ning vaaginud üsna sarnaseid lahendusi, mis ka valitsuse aruteludes on päevakorral olnud, ning analüüsinud nende asju ja asjakohasust. Ma kutsungi teid kõiki ülesse praeguses olukorras kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Seda nii parlamendi, komisjonide, fraktsioonide kui ka üksikliikmete poolt. Kindlasti on oma ettepanekud ja mõeldavad lahendused võimalik sõnastada ka Riigikogu vanematekogu tasandil, mis oleks kujunenud olukorrale vastuseismisel oluline ja vajalik panus. Ma tänan teid ka juba kõlanud mõtete eest, nagu oli näiteks Kaja Kallase eilne üleskutse.

Lõpetuseks olen ma väga tänulik kõigile Eestimaa inimestele, ametkondadele, kes on seni koroonaviiruse leviku jälgimise ning sellele vajalikel viisidel reageerimisega tegelenud, loomulikult kõigile tervishoiutöötajatele ja Politsei- ja Piirivalveametile, kes on olnud selles võitluses esiliinil. Samuti panen meile kõigile südamele, et hoiaksime iseenda ja oma lähedaste tervist ning mõtleksime oma käitumise läbi ka enda ümbritsevate inimeste osas, seda eriti riskigruppidesse kuuluvate eakamate inimeste või teiste nõrgema tervisega kaasmaalaste osas. Ma kinnitan teile siit auväärsest Riigikogu kõnetoolist, et kui tegutseme kõik koos ja igaüks eraldi pingutades, rahulikult mõeldes ning kainelt kaalutledes, üksteisest lugu pidades ning ühiskonnana panustades, siis saame ka praegusest keerulisest olukorrast üle. Soovin siiralt jõudu ja tervist Eestimaa inimestele ja Eestile! Aitäh!

(pohjarannik.postimees.ee)