« Tagasi

Metsloomade ja -lindude lisatoitmisel on sageli kahjulikud tagajärjed

Ehkki talvel on paljude metsloomade ja nende seas lindude toidu hankimise võimalused väiksemad kui soojal ajal, ei tasu inimestel neid siiski iga hinna eest toita. Sageli kaasnevad loomade lisatoitmisega mõjud, mis on pikas plaanis loomadele kahjulikud, kirjutab Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Inimestele meeldib metsloomi toita valikuliselt. Ehkki talv hakkab lõppema, toidavad mõned inimesed metsloomi aastaringselt. Loomade-lindude lisatoitmine on sageli ajendatud meie soovist loomadega rohkem kohtuda, neid jäädvustada ja lähemalt tundma õppida. Küll aga ei tule me seda tehes selle peale, millist mõju see loomadele avaldab.

Inimese pakutud kergesti kättesaadava sageli ühekülgse ja ebaloomuliku toiduga harjudes minetavad metsloomad oma loomuomased instinktid ja see seab ohtu nende võime looduses omapäi hakkama saada.

Tuhandeid aastaid on paljud liigid kohastunud talveperioodi üleelamiseks rahulikult taliuinakusse jääma. Rändlinnud lendavad talveperioodiks soojematele aladele, kus on sellel ajal neile soodsamad tingimused. Kliimamuutuste ja sellest tulenevalt toitumisvõimaluste avardumise tõttu jääb aga järjest enam rändlinde meile ka talveperioodiks. Muutuvates oludes riskib üha enam isendeid rände ärajätmisega, et neil oleksid kevadel pesituspaikade ja paarilise valikul eelised. Inimesel ei ole mõistlik sellistesse protsessidesse sekkuda ja ebatavalist käitumist soosida.

Aialindude toitmine võib olla põhjendatud vaid külmal ja lumerohkel talvel. Kuid ka sellel juhul peab silmas pidama, et kord alustatud toitmist ei tohiks enne lume sulamist katki jätta. Samas tuleb arvestada, et toidulaual ja selle naabruses, kus koguneb ebatavaliselt palju loomi, hakkavad levima haigused ja võitluses toidu pärast tekivad vigastused.
Ühelt poolt programmeerime nõnda linde inimesest sõltuvaks. Teisalt toob lisatoitmine meie lähedale lisaks aialindudele ka teised liigid. Nii võib inimese silme all kujuneda toiduahel, kus linnumajast toidu hankijaid saadavad röövlinnud ja teised kiskjad. Maha pudenenud seemnetest ja muust toituvad ka näiteks pisinärilised.

Üldjuhul saab metsloom ise hakkama ja inimese abi ta ei vaja. Kui kohtud metsloomaga ja arvad, et ta võib vajada abi, helista riigiinfo telefonile 1247. Selle kaudu vahendatakse teave õigetele asutustele vastavalt olukorrale.
Haiguste levimisest metsloomadega kokkupuutumisel
Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits

„Viirused, bakterid ja parasiidid on osa looduse mitmekesisusest, neil on komme levida loomade kaudu. Probleem on aga barjääride kaotamine inimese ja metslooma vahelt, mida soosib ka metsloomade toiduga peibutamine metsast koduõuele. Seal tekitame olukorra, kus palju erinevaid liike – metsloomad, koduloomad ja inimesed – on koos väiksel alal. Enamasti on just koduloom see, kes meile mõne nakkuse loodusest toob.

Siiski ei tasu unustada, et nakkuste ülekanne ei toimu ainult metsast meie kodude suunal – tihti levitame haigustekitajaid hoopis kodudest metsa. Põhjuseid võib leida nii sööda hügieenist kui ka mujalt. Seega tuleb meil loomade abistamisel ja peibutamisel olla väga ettevaatlikud, et me neile hoopis rohkem häda ei teeks."

Lisateave:
Tõnu Talvi
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
tonu.talvi@keskkonnaamet.ee
501 6869

Madis Leivits
Eesti Maaülikooli loomaarst
mleivits@gmail.com
525 8994