28. septembril toimus Jõhvi vallamajas avalik arutelu, kus Pyramid Consult OÜ ja Gravitas Consult OÜ esindajad tutvustasid Jõhvi valla haridusvõrgu analüüsi tööversiooni ning kolme võimalikku tulevikustsenaariumi. Kohtumisel osalejad arutasid viies töörühmas iga stsenaariumi tugevusi, nõrkusi ja rakendamise realistlikkust. Kolmes töörühmas pakuti välja ka alternatiivseid stsenaariumeid.
Analüüsi koostajad on jõudnud kolme võimaliku arengusuunani: olemasoleva haridusvõrgu jätkamine, võrgu mõõdukas kohandamine või suurem ümberkorraldamine. Muudatuste vajaduse peamise põhjusena toodi esile laste ja noorte arvu prognoositav vähenemine, ruumide alakasutus, õpetajate ja tugispetsialistide nappus ning kasvavad kulud ühe õppija kohta.
Esimene stsenaarium näeb ette praeguse haridusvõrgu jätkumise. Töörühmad tõid selle tugevustena välja kodulähedase hariduse, tuttava süsteemi, stabiilsuse ning vähese mõju perede igapäevaelule. Samas leiti, et see lahendus ei lahenda alakasutatud ruumide, täitmata õppekohtade, personalipuuduse ega kasvavate kulude probleemi. Eriti suure küsimusena tõstatus Toila Gümnaasiumi gümnaasiumiosa jätkusuutlikkus.
Teise stsenaariumi ehk mõõduka kohandamise korral säiliksid kõik alus- ja põhihariduse tegevuskohad, kuid ruumide kasutust, klassikomplekte, tugiteenuseid ja juhtimist korraldataks paindlikumalt ning rohkem vallaüleselt. Töörühmades peeti seda üldiselt kõige tasakaalustatumaks ja realistlikumaks lahenduseks. Positiivsena nähti võimalust rajada Toilasse uus, õpilaste arvule vastav põhikool, kasutada olemasolevaid ruume mitmekesisemalt ning säilitada koolid piirkondlike kogukonnakeskustena.
Samas tekitas küsimusi õpetajate ja tugispetsialistide jagamine erinevate asutuste vahel, sest see võib suurendada töötajate koormust ning ei pruugi igapäevatöös soovitud tulemust anda. Vajalikuks peeti ka põhjalikumat transpordianalüüsi, vana ja uue Toila koolimaja kulude võrdlust ning selget plaani olemasoleva hoone edasiseks kasutamiseks.
Kolmas stsenaarium näeb ette suurema ümberkorralduse, mille käigus võiksid väiksemad koolid jätkata kuueklassilistena ning 7.–9. klasside õpe koonduks suurematesse koolidesse. Selle tugevustena nimetati paremat ruumikasutust, väiksemaid püsikulusid ning võimalust koondada õpetajad ja tugispetsialistid tugevamatesse meeskondadesse. Samuti võiks suuremates koolides olla mitmekesisem aineõpe ja huvitegevus.
Töörühmad pidasid selle stsenaariumi peamisteks riskideks laste liiga varajast koolivahetust, pikemat kooliteed, keerukamat logistikat ning võimalikku negatiivset mõju laste vaimsele tervisele. Samuti kardeti Jõhvi koolide ülerahvastatust, väiksemate piirkondade ääremaastumist ja kohalike koolide kogukondliku rolli nõrgenemist.
Arutelus pakuti täiendavate võimalustena välja progümnaasiumi mudel ning Toila gümnaasiumiosa jätkamine Jõhvi Gümnaasiumi filiaalina. Samuti rõhutati, et lõplike lahenduste valimisel tuleb hinnata mitte üksnes rahalist kokkuhoidu, vaid ka hariduse kvaliteeti, laste heaolu, tugiteenuste kättesaadavust, transpordikorraldust ja mõju kogukondadele.
Kohtumisel lõplikke otsuseid ei tehtud. Töörühmade ettepanekud ja kommentaarid koondatakse ning neid kasutatakse haridusvõrgu analüüsi täiendamisel. Kirjalikke ettepanekuid saab esitada 15. oktoobrini aadressil , kirja pealkirjaks märkida “haridusvõrk”. Täiendavat infot jagatakse ka läbi koolide ja lasteaedade kanalite.