Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.
Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga, et olla valmis juhtudeks, kui:
  • elektrit ei ole
  • kodus ei tule kraanist vett ning kanalisatsioon ei toimi
  • küte ei tööta
  • gaasivarustus ei toimi
  • puuduvad mobiil- ja andmeside ning internet
  • kaardiga tasuda pole võimalik
  • poest ei saa osta toitu ega muud vajalikku
  • apteegist ei saa osta ravimeid
  • tanklad ei toimi

Loe rohkem siit: Käitumisjuhised kriisiolukordadeks (olevalmis.ee)

Gren Viru AS teatab, et kuni 8 tunnise elektrikatkestuse korral ei muutu kaugkütte tarbijate siseruumide temperatuur olulisel määral. 
Hoonesisese küttevee tsirkulatsiooni tagamiseks elektrikatkestuse korral on klientidel vajalik soetada varugeneraator või muu varutoite allikas, Gren Viru AS saab tagada soojusenergia tarnimise kuni soojasõlmeni.
Pikemaajalise elektrikatkestuse korral teavitame kliente täiendavatest meetmetest sotsiaalmeedia, e-posti, otsekõnede ning kodulehe kaudu.
 
OÜ Järve Biopuhastus teatab, et elektrikatkestuse korral tagame klientidele nõuetekohase veevarustuse minimaalselt 8-tunniks. 
Pikemaajalise elektrikatkestuse korral palume klientidel suhtuda säästvalt vee tarbimisse!
Täiendavatest meetmetest teavitame elanikkonda aegsasti vastavalt võimalustele – kodulehel, FB-s, SMS-de teel ja/või info paberil.


Avalikud varjumiskohad

Päästeamet tähistab koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega. 

Avalikud varjumiskohad asuvad Jõhvis:

  • Jaama 10 hoone keldris
  • Narva mnt 8 hoone keldris

Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.

Jõhvi valla kriisikomisjoni moodustamine 13. märtsil 2020 nr 17.2-1/85

Kodanikukaitse on meetmete kompleks, mille abil korraldatakse riigi territooriumil asuvate inimeste kaitset ja neile abi andmist tehnogeensetest (ökoloogiliselt tehniliste vahenditega loodud ) protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest tulenevates erakorralistes olukordades ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ettevalmistamist erakorralistes olukordades tegutsemiseks.

Eestis on üks hädaabinumber 112 kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks. Helistage hädaabinumbrile 112 kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.
 
Hädaabi numbril 112 helistades öelge rahulikult:
  • MIS JUHTUS - kirjeldage ohtu või õnnetust, mis sundis helistama;
  • KUS JUHTUS - öelge aadress või võimalikult täpne teejuhatus;
  • KAS KEEGI ON VIGA SAANUD - öelge, mitu inimest on viga saanud, kirjeldage nende seisundit.
  • OMA NIMI JA TELEFONINUMBER, MILLELT HELISTATE - vajadusel helistatakse lisainfo saamiseks tagasi (maja, korterinumbri, asukoha vms täpsustamiseks).
Vastakse küsimustele lühidalt ja täpselt ning ärge katkestage kõnet enne, kui olete selleks loa saanud.
 
Hädaabi numbrile 112 helistage kui:
  • vajate kiiret arstiabi
  • on tulekahju või selle kahtlus
  • toimus plahvatus või on selle oht
  • on tugev õhureostus
  • inimene on kuskile kinni jäänud
  • ohtlik metsloom on linnas
  • on pinnareostus
  • inimene on uppumas
  • toimus varing või on selle oht
  • on gaasiavarii või -leke
  • on veereostus
  • toimus liiklus- või muu kannatanutega õnnetus
  • kui oled kuriteo ohver või kuriteo või korrarikkumise tunnistaja
 
Vajalikke kontakte:

 

Hädaolukorras helista 112.
Politse- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond asub aadressil Jõhvi linn, Rahu 38, postiindeks 41588, telefon 337 2316, e-post: ida@politsei.ee
Piirkonnapolitseinikud on kättesaadavad E-R 8:00-17:00
 
 

Riigi toetatud õigusabi

  • OÜ HUGO - Hugo.legal pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele 2 tundi tasuta õigusnõustamist. Tasuta õigusnõustamis saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Erandiks on lapse õigusi puudutavad perekonnaasjad, mille puhul on sissetuleku piirmäär kuni 2000 eurot kuus. Enne nõustamist tuleb sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu
  • MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda - tasuta õigusnõustamine erivajadustega inimestele
  • Eesti Pensionäride Ühenduste Liit - tasuta õigusnõustamine eakatele
 
 

Kemikaaliohutus