You are here

Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere tänava ja Jõhvi-Kose maantee vahelise maa-ala detailplaneeringu avalik väljapanek

Avalikustatavad failid

Jõhvi Vallavalikogu võttis 15.04.2010 otsusega nr 42 vastu Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere tänava ja Jõhvi-Kose maantee vahelise maa-ala detailplaneeringu (koostanud AS Pöyry Entec, töö nr 742/06) ning vastavalt planeerimisseadusele korraldab Jõhvi Vallavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. Detailplaneeringuga saab tutvuda 10.05 - 07.06.2010.a tööpäeviti kella 9.00-16.30 Jõhvi Vallavalitsuses (ruum nr 310, Keskväljak 4, Jõhvi), Jõhvi Keskraamatukogus tööajal (Rakvere 13a, Jõhvi) ja Jõhvi Vallavalitsuse kodulehel www.johvi.ee Avaliku väljapaneku ajal saab detailplaneeringu kohta esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid Jõhvi Vallavalitsuse aadressil Keskväljak 4, 41594, Jõhvi või e-maili teel: johvi@johvi.ee
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandatava Raudtee tänava ning Raudtee tn ja Narva mnt ühendustänavate maa-alade kindlaks määramine ja liikluslahenduse koostamine. Samuti korrastatakse planeeritava maa-ala kruntide struktuuri ning jätkuvalt riigiomandis olevast maast moodustatakse krundid. Lahendatakse ka planeeringuala liikluskorraldus ning määratakse kruntidele juurdepääsud, ehitusõigus ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad.
Planeeritav ala asub Jõhvi linnas, kus jääb Tallinn-Narva raudtee ja Narva maantee vahelisele alale ning ulatub linna keskusest ca 200 meetri laiuse siiluna ida suunas Jõhvi-Vasknarva maanteeni (T32). Planeeringuala territooriumil paikneb 93 katastriüksust, mis valdavalt on elamu-, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ning jätkuvalt riigiomandis olevat reformimata maad. Planeeringuga hõlmatava maa-ala suurus on ca 50 ha.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat ruumilist keskkonda. Uute hoonestusalade ettepanekud on tehtud arvestusega, et piirkonna ruumiline areng toimuks tasakaalustatult ning seni hooldamata ja kohati ebasobiva hoonestusega alad korrastatakse. Narva mnt äärsetele aladele on juurde kavandatud pereelamu ning kaubandus-, teenindus- ja kontorihoonete maa sihtotstarbega krunte. Raudtee poolsele alale on planeeritud peamiselt haljasala maa, aga ka kaubandus-, teenindus- ja kontorihoonete maa sihtotstarbega krunte. Planeeringulahenduse elluviimisel laieneb Jõhvi keskus äri- ja teenindushoonete ulatuses.
Uute kruntide moodustamisel ja olemasoleva krundistruktuuri korrigeerimisel on lähtutud põhimõttest, et nii olemasolevatele kui ka uutele ehitusõigusega kruntidele oleks tagatud juurdepääs. Raudtee tänav on ette nähtud pikendada keskuse poole kuni viaduktini ning ida poole kuni Narva maanteeni, millega ristumine nähakse ette Narva mnt 150 juures. Raudtee tn ühendamine olemasoleva tänavatevõrgustikuga on kooskõlas nii kehtiva Jõhvi linna üldplaneeringuga kui ka koostatava Jõhvi valla üldplaneeringuga. Raudtee tn pikendamise kohta on koostatud Teede Tehnokeskuse poolt Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva Jõhvi liiklussõlme ümberehituse eelprojekt. Planeeringulahenduse elluviimisel muutub Raudtee tänav suurema liikluskoormusega tänavaks kui Narva maantee. Kuna enamus selle piirkonna elanikkonnast elab Narva mnt ääres, siis ühistransport jääb endiselt just seda tänavat kasutama. Planeeringu lahenduses täpsustatakse ka ühistranspordi peatuste asukohad.
Kergliiklusteede asukohtade ja liikumistrajektooride kavandamisel on lähtutud samuti asustustihedusest ja kasutusintensiivsusest. Kergliiklusteed on kavandatud Narva mnt ja Raudtee tänavate äärde üldjuhul nii, et need oleks sõiduteest haljasribaga eraldatud, luues seeläbi ohutuma ja meeldivama keskkonna jalgsiliikluseks. Autode ja jalakäijate liiklemine muudetakse seeläbi ka loogilisemaks ning mugavamaks. Jõhvi Vallavalitsusel on kavas jalakäijate liiklemise väärtustamiseks rajada Keskväljaku – Jõhvi Kontserdimaja suunale promenaad, mis oleks avalik ruum jalakäijatele. Planeeringu lahendus loob maa-alale uusi väärtusi ning laienev kesklinna piirkond sobitub linnaruumi. Planeeringuga säilitatakse võimalikult suures osas elujõuline kõrghaljastus ning Tallinn-Narva raudtee ja elamute vaheline kõrghaljastatud puhverala. Samuti tehakse ettepanek olemasolevad spordiplatsid korrastada ja lastemänguväljakud muuta ohutumaks ning kasutajasõbralikumaks. Planeeringuga on ettenähtud käsitletav ala heakorrastada.
Koos olemasolevate kruntidega on planeeringualale kokku kavandatud 171 krunti.
Jõhvi valla arengukava aastateks 2007-2013 üldeesmärkide hulgas on märgitud Jõhvi linna investoritele atraktiivsemaks ning elanike ootustele ja vajadustele vastavamaks muutmist. Käesoleva planeeringuga aidatakse kaasa arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele: nähakse ette hea asukoha ja juurdepääsuga kaubandus- ja teenindusmaa sihtotstarbega krundid, millega muutub piirkond elavamaks ja investeerijatele atraktiivsemaks. Raudtee tänava korrastamise ja selle ühendamisega olemasolevasse väljakujunenud teedevõrgustikku ning selle äärde kergliiklustee rajamisega luuakse piirkonna elanikkonnale paremad ning liiklusohutumad tingimused eelkõige jalgsi liikumiseks kesklinna suunal. Paraneb heakord ning kogu elukeskkond muutub kvaliteetsemaks. Samuti paraneb Jõhvi linna liiklusskeem tervikuna.
Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Jõhvi linna üldplaneeringu osaliseks muutmiseks maakasutuse sihtotstarbe osas, lähtudes müra- ja saasteuuringute tulemustest. Tallinn-Narva raudtee äärde jäävad jätkuvalt riigi omandis olevad maad on Jõhvi üldplaneeringus kavandatud elamuehituse reservmaaks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek moodustada raudtee äärsest jätkuvalt riigiomandis olevast maast peamiselt kaubandus-, teenindus- ja kontorihoone maa ning haljasala maa sihtotstarbega krundid. Narva maantee äärde jäävast jätkuvalt riigiomandis olevast maast moodustatakse kaubandus-, teenindus- ja kontorihoone ning väikeelamumaa sihtotstarbega krundid.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ka Jõhvi linna üldplaneeringu teemaplaneeringu „Jõhvi linna vertikaalne ja miljööväärtuslike alade planeerimine“ muutmiseks Keskväljak 6 krundi hoonestuse kõrguse osas. Nimetatud krundi osas teeb detailplaneering ettepaneku muuta see praeguse keskmise hoonestusega alast kõrghoonestusega alaks (kuni 8 korrust kõrgusega kuni 27m), mis on kesklinnale oluliselt sobilikum ning samuti haakub see kõrguste osas veel ka naabruses asuvate Narva mnt 4a, 4b ja 8 ärikruntide lubatud hoonestuse kõrgusega.