Sa oled siin

Üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise teade.

Jõhvi Vallavolikogu algatas 21.07.2011 otsusega nr 128 Kohtla-Järve – Sompa – Tammiku – Ahtme kaugkütte magistraaltorustiku asukoha määramiseks Jõhvi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamise.
Teemaplaneeringu koostamise põhieesmärk on soojusmagistraali asukoha määramine. Planeeringu ülesanneteks on soojustrassi ehitamiseks vajalike kruntide ja maakasutuse sihtotstarbe määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, servituutide vajaduse määramine, muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine. Planeeritav soojusmagistraal on kavandatakse alguspunktiga Kohtla-Järve Põhja SEJ-st kuni Ahtme pumbajaamani (Puru tee 75) maa-aluse trassina. Trassikoridori laiuseks on planeeritud 8 m koos kaitsetsooniga. Kogu vajalik trassikoridor läbib Kohtla-Järve linna, Kohtla valla ja Jõhvi valla territooriumi. Teemaplaneering algatatakse Jõhvi valla territooriumil kulgeva Kohtla-Järve – Sompa – Tammiku – Ahtme kaugkütte magistraaltorustiku osas.
Sama otsusega jäeti algatamata teemaplaneeringu Kohtla-Järve – Sompa – Tammiku – Ahtme kaugkütte magistraaltorustiku asukoha määramiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju lähtuvalt Maanteeameti, Keskkonnaameti Viru regiooni, Keskkonnaministeeriumi, Sotisaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ida-Viru Maavalitsuse poolt antud seisukohtadest ning OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangust ja järgmistest kaalutlustest: 1)  planeeringuga kavandatav soojatrass on planeeritud rajada maa-alusena, trassi kogulaiuseks koos kaitsevööndiga on arvestatud 8 m. Soojatrassi rajamise eesmärgiks on Kohtla-Järve Sompa ja Ahtme linnaosa ning Jõhvi linna varustamine soojaga peale Ahtme soojuselektrijaama sulgemist (kavandatud aastaks 2013); 2)  planeeringu elluviimisega paraneb varustuskindlus Tammiku (Jõhvi vald) piirkonnas, kus uue trassi rajamisel asendatakse uuega osa vanast infrastruktuurist ning tekib võimalus Käva piirkonna (Kohtla-Järve linna Järve linnaosa) liitmiseks keskküttevõrgustikuga; 3)  planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust (KeHJS § 6 lõige 1); 4)  planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele ja keskkonnale; 5) planeeringuga kavandatava tegevusega seoses puudub vältimatu vajadus maakasutuse muutmiseks, soojatrassi rajamisega kaasnevad piirangud on võimalik sätestada servituutide seadmisega. Planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimine annab võimaluse liita piirkonnas välja arendatavad täiendavad elamu-, äri- ja tootmispiirkonnad keskküttevõrgustikku lisareostusallikat rajamata; 6)  kavandatavale soojatrassi kulgemise alale ei jää mälestisi, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maakonna tasandil määratletud rohevõrgustiku ning väärtusliku maastiku alasid; 7)  kavandatavale soojatrassi kulgemise alale jääb looduskaitsealune Tammiku puiestee. Trass on kavandatud lõikama alleed ristisuunal, st võimalikult lühikeses osas. Trassi alleega lõikumise koht on kavandatud paralleelsena olemasoleva teega lõigul, kus allee puuderivis on olemasolev katkestus; 8) soojatrass on kavandatud kulgema valdavalt piki olemasoleva Eesti Energia Kaevandused AS-le kuuluva raudtee ning maanteede koridore, kus inimmõju juba avaldub ning avaldub jätkuvalt ka juhul, kui planeeringuga kavandatavat tegevust ellu ei viida. Planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei mõjutata eeldatavasti saastetasemeid määral, mis võiks põhjustada õigusaktidega kehtestatud nõuete täiendavat ületamist neil aladel; 9)  kavandatav soojatrassi kulgemise ala ei sea olulisi piiranguid maavarade kasutamisele ega vähenda nende varusid. Trass on osaliselt kavandatud kulgema suletud Tammiku kaevanduse alal, kus kaevandamine on juba lõpetatud; 10)  kavandatavale soojatrassi kulgemise alale ei jää veekogusid, ranna- ega kaldaalasid; 11) planeeringuga kavandatava tegevuse laiemaks eesmärgiks on AS Viru Keemia Grupi tootmistegevuse käigus tekkiva ning üle jääva soojuse ära kasutamine ning juhtimine tarbijateni. Kavandatava soojatrassi kaudu varustataks keskküttega Jõhvi linna ning Kohtla-Järve linna Sompa ja Ahtme linnaosa. Lisaks paraneb varustuskindlus Tammiku (Jõhvi vald) piirkonnas ning tekib võimalus Käva piirkonna (Kohtla-Järve linna Järve linnaosa) liitmiseks keskküttevõrgustikuga. Seeläbi puudub vajadus täiendavate reostusallikate rajamiseks erinevates nimetatud piirkondades –ära kasutatakse Kohtla-Järve Järve linnaosas AS Viru Keemia Grupi tootmisterritooriumil asuva põletusseadme võimsus. Lisaks vähenevad soojatrassi rajamisel praegusest keskküttesüsteemist tulenevad keskkonnaohud Sompa linnaosas, kus hetkel toimub kütmine kergel kütteõlil töötava katlamaja baasil. Kasutatav katlamaja on amortiseerunud, kütmisega kaasneb õhureostus ning vedelkütuse hoiustamise vajadus. Uue soojatrassi rajamine võimaldaks lõpetada vanade seadmete kasutamise; 12) planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne muutusi ümbritsevate alade valgusrežiimis ega müratasemes, kuna tegemist on maa-aluse rajatisega; 13) planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevaid mõjusid veerežiimile ei saa lugeda oluliseks, tulenevalt mõjutatavate alade väikesest ulatusest ning tegevuse iseloomust. Soojatrassi rajamisega ei mõjutata põhjavee taset ega kvaliteeti. Trassis kasutatakse Kohtla-Järve elektrijaama tehnilist vett; vett ammutatakse Konsu järvest. Sarnastes kogustes ning sarnase süsteemi järgi toimub vee tarbimine ka praegu töötavas Ahtme soojuselektrijaamas. Ahtme soojuselektrijaama sulgemisel ning uue soojatrassi rajamisel koormus Konsu järvele ei muutu, muutub vaid tarbitava vee liikumise trajektoor ning töötlemispaik; 14)  soojatrassi rajamisega ei kaasne piiriülest mõju ega olulisi kumulatiivseid mõjusid.
Otsusega saab tutvuda Jõhvi Vallavalitsuses tööajal (Keskväljak 4, Jõhvi) ning Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.